On kokkuvõtete tegemise ja unistamise aeg, sest uus aasta täidab igaühe hinge lootuste ja ootustega. Millest meie inimesed unistavad, mida soovivad ning millest hoiduda püüavad? Räägime aastavahetuse eel Eesti inimestega ootustest ja hirmudest, vaadates tulevikku ehk peatselt algavasse 2018. aastasse.

Tatjana.

FOTO: Erkka Lehto

Tatjana: positiivsus viib sihile

«Loodan, et järgmine aasta tuleb palju ilusam. See aasta oli ka hea, ent igal aastal ju loodame, et järgmine tuleb parem. Mul on tööl suured plaanid: tahan oma projektid ellu viia. Olen liikluskooli õpetaja ja pean kohe aasta alguses uue e-õppekeskkonna looma, mille kaudu saavad kõik õpilased internetis teoreetilist materjali omandada. Teine projekt on seotud isikliku eluga ja sellest ei taha ma rääkida. Ma ei karda. Mul on väga hea tuju ja ma loodan, et kõik on korras – olen rõõmus inimene. Positiivsus aitab edasi!»

Marju ja koer Hanna.

FOTO: Erkka Lehto

Marju: universum aitab

«Koera nimi on Hanna ja ta on juba 7-aastane. Inimeseaastates minust natuke vanem: olen 45. Otsisin ise võimaluse siia Õismäele kuuski müüma tulla. Ikka tuleb ise tegutseda! Tähendab, kõigepealt saadad universumisse soovi ja siis vaatad, mis su hinge arenguga hetkel kõige paremini sobib, et su täispotentsiaal avaneks ning siis see tulebki. Ma tean, mida tahan. Mulle meeldivad loodus ja puud ning tahtsin jõulurõõmu pakkuda. Emotsiooni pakkumine ja tunnustuse saamine on tore. Toredad pensionärid kasvatavad Eestis puid, millega loodust paremaks muudavad. See protsess kestab viis aastat, nõuab pühendumust, kannatlikkust ja armastust ning need on minu põhiväärtused ka elus. Ma liigun ainult nende inimeste poole, kes tegutsevad samade baasväärtuste järgi. Austan inimesi, kes teevad midagi oma kätega, seepärast tulingi siia. Sõbrad küsivad, miks ma mõnes ravimifirmas ei tööta ja raha ei teeni, aga ma tahan kuuski müüa!»

«Ma ei saa kelleltki teiselt midagi oodata. Seda, mida ma endast välja kiirgan, annab universum mulle vastu. Soovin, et oskaksin ennast veelgi enam armastada ja austada. Soovin, et õpiksin uue eriala ära. Ootan endalt seda ja noh, olen õnnelik, et julgen elada. Kindlasti ei taha ma muutuda araks ja ühiskonnale vastavaks inimeseks. Olen erialalt meedik ning õppinud turundust ja müüki, aga õpiksin nüüd üht uut eriala. Eks ma veel vaatan...»

«Kardan enda, oma päris olemuse eest põgenemist. Seda, et tahan rohkem teistele kui iseendale meeldida. Kardan teiste poolt peale surutud arvamusi. Tahan olla ise ja läbi selle oma isiklikku õnne luua ning maailma paremaks muuta.» 

Sergei.

FOTO: Erkka Lehto

Sergeid rõõmustab töö

«Kõik on normaalne. Mind rõõmustab kõige enam mu töö: vean kaupa laiali, saan linnas käia ja inimestega suhelda. See on aktiivne töö, tervisemuresid mul ei ole. Kardan ainult sõda – see on kõige hullem.»