Sõnaraamatute koostamisel ja keeletöötlustarkvara loomisel jääb ikka aeg-ajalt sõelale keelendeid ja nähtusi, mis mõnikord teevad meele mõruks, kui sõnaraamatus või programmis tuleb lubada erandlikku käitumist, enamasti aga toovad muige näole.
EKI keelekool: väike kurioosumite loend (4)
Toon siin väikese loendi eesti keele üllatustest.
teist ja te-ist: seda sõna saab kahte moodi silbitada.
idu, uba jt: sõnad, mis omastavas käändes moonduvad tundmatuseni ja vajavad sõnaraamatutes eraldi viiteid, et eesti keele õppija nende tähenduse üles leiaks.
jõud: korraga nii ainsus kui mitmus.
raadioelektroonikatööstus ja superheterodüünvastuvõtja: pikimad märksõnad «Õigekeelsussõnaraamatus». Need küll trumpavad üle varasema rekordiomaniku (internatsionaliseerimine), jäävad aga alla «Eesti keele seletava sõnaraamatu» pikimale (standardiseerimisorganisatsioon).
ära: on tegusõna, olgugi et vorme on sel vaid paar tükki (ärge, ärgu).
müüa, kaslane jpt: häälduvad kirjapildist erinevalt.
maaaadlik, varieteeeeskava, luuuuris: neli ühesugust täishäälikut esineb sagedamini, kui vaid sõnades jäääär või kuuuurija.
teineteise, enese, mõlema: neil asesõnadel puudub nimetava käände vorm.
leema: sellel tegusõnal puuduvad (sisuliselt) oleviku vormid.
hea-parem, minema-lähen: sõnad, mille vormistikus on kokku sulanud mitu erinevat sõnatüve.
pilvitus: sõna, millel on kaks risti vastupidist tähendust (pilves olek < pilvitama ja pilvitu olek < pilvitu).
merisiga: liitsõna, mille kumbki osa ei klapi tähendusega. Merisead pole ei sead ega mereloomad.
peale: «Eesti keele seletav sõnaraamat» eristab sellel sõnal ees- ja tagasõnana kokku 36 tähendust.
tikk: seda nimisõna saab käänata kolme moodi. Lisaks tavapärasele tikule võib omastav kääne olla tika (lind) ja ka tiki (riie).
kaksteist: kahtteist, kahteteist, kahtteistkümmend, kahteteistkümmend, kahtteistkümmet ja kahteteistkümmet on kõik lubatud osastava käände vormid.
täisarv: on palju sõnu, mida on mitmeti võimalik liitsõnaks jagada.