Üks hull on igas Eesti peres, ütles mu tuttav, kes on ise pidanud läbi tegema tõelise kadalipu, et skisofreeniahaige lähedane ravile saada. Psühhiaatrite kinnitusel põeb skisofreeniat üks kuni poolteist protsenti elanikkonnast ja seda sõltumata riigikorrast või kehtivast rahast.
Seega on Eestis umbes 13 000 skisofreeniahaiget. Nad elavad meie kõrval ja meie seas – kellegi laps, abikaasa, õde-vend, naaber, koolivend, töökaaslane või lapse sõbra ema.
Kui hakkasin kuu aja eest tegelema skisofreeniahaigete lähedaste probleemiga, et psühhoosis lähedast ravile saada on väga keeruline, siis ei osanud ma oodata, et selle murega silmitsi seisvaid inimesi on mu oma tutvusringkonnas mitu. «Küll on hea, et keegi sellest kirjutab,» tuldi ütlema.
Mitu inimest saatsid kirjelduse oma üleelamistest. Vaimsed haigused, eriti aga skisofreenia on siiani nii stigmatiseeritud, et lõpuks lubas oma kogemust kasutada vaid kolm inimest kümnest ja sedagi anonüümselt, palju detaile välja jättes, et jumala pärast keegi aru ei saaks, kellega on tegu. «Eesti on ju nii väike,» põhjendas üks mu tuttavatest, kes palus oma lugu mitte kasutada.
Ministeeriumiametnik on veendunud, et nii ravivõimalused kui ka ühiskonna suhtumine paraneksid, kui skisofreeniahaiged julgeksid välja tulla ja näidata, et tegelikult suudab lõviosa neist õigeaegse ravi ja tõhusa tugisüsteemi korral oma eluga ise hakkama saada, tööl käia ja igati normaalset elu elada. Skisofreeniahaige noormehe ema pidas seda mõtet rumalaks. «Kui keegi julgeks Eestis avalikult välja öelda, et ta põeb skisofreeniat, siis tehakse ta elu põrguks,» oli ta veendunud.
Tuntud tohtri arvates oleks abi sellestki, kui skisofreenikute lähedased räägiksid avalikult oma kogemusest. Samas möönis ta ka ise, et sellest on abi vaid juhul, kui rääkija on prominent. Kui tavaline pere tooks oma suure südamevalu avalikkuse ette, siis oleks see vaid hetkeline pinnavirvendus. «Midagi pole parata, eestlased armastavad tähesära ja -tolmu,» tõdes ta.
Euroopa kogemus näitab, et tuntud inimese sõnal on kaalu. Eestlastelegi hästi tuntud Taani seriaali «Võimukants» jõudis peaministri tütre vaimse tervise mure just viikingite maa kauaaegse peaministri isikliku tragöödia tõttu, mis ärgitas poliitikut tegelema vaimse tervise probleemidega. Aastatel 1993–2001 Taani peaministri ametit pidanud Poul Nyrup Rasmusseni tütar haigestus skisofreeniasse teismelisena ja otsustas 24-aastaselt elust lahkuda.
Kuigi ma ei pea õigeks jagada haigusi ilusateks, mida saab uute imeravimitega ravida, ja inetuteks, millest pole viisakas avalikult rääkida – nagu vaimuhaigused –, siis oma tõetera on tohtri jutus olemas. Tänu filmistaaridele on bipolaarsest häirest saanud juba igati nn parketikõlblik haigus, mida pole põhjust varjata. Tänu Margus Karule ja tema perele on Eestis märgatavalt muutunud suhtumine depressiooni.