Tiit Riismaa: salajane luuk dopingulabori seinas

Tiit Riismaa Foto: Erakogu

Dopinguga seonduv on juba aastaid spordiavalikkuse kõrgendatud tähelepanu all. Aga ikkagi suutsid venelased Sotši talimängudel üllatada.

Antidopingulabori ülevõtmine suhteliselt tagasihoidlike vahenditega ja suurejoonelise pettuse korraldamine oleks kurjategijate maailmas omamoodi meistritöögi. Filmidest on teada, kuidas toimuvad jaht ja kalapüük vene moodi.

Nüüd siis teame ka seda, kuidas käib dopingukontroll vene moodi. Tagantjärele karglevad ROK ja WADA Julk-Jüri kombel jalalt jalale ja kisendavad, et venelased tegid, venelased tegid. On tähelepanuväärne, et sisse ei kukkunud venelased mitte ROKi täitevkomitee tegevuse tõttu. Kui pettuse korraldamise «tegevjuht» ei oleks paaniliselt oma nahka päästma asunud, poleks maailm sellest afäärist vist kunagi teada saanud.

Sotši dopinguafäär on üsna tagasihoidlik, kuid kõnekas osa kahe tsivilisatsiooni konfliktist. Paratamatult tekib küsimus, mida venelased veel kaaperdada oskavad. Kuigi ROK ja WADA ajavad üleilmset asja, jagub neil oskusi ja teadmisi tegutsemiseks ainult omasugustega.

Lääs saab hästi hakkama koduväljakul. Mujal näib hätta jäävat. Nende sõjavanker istub Lähis-Idas nii sügaval sees ja pole isegi näha, kuidas selle ühes tükis kätte saaks. Asi on läinud halvemaks. Nüüd kiunuvad nad juba ka Põhja-Korea käes. Õhtumaa otsib venelaste salaluuke sealt, kuhu tavaliselt enda omi peidab. Aleksandr Solženitsõn kirjutab ühest noormehest, kes tulnud Venemaale kunstiajalugu õppima. Aga hakkas õppima seda, kuidas kütmata barakis mitmekümnekraadise pakasega hommikuni elus püsida.

On teada, mis kaasneb kohtuniku ebapuhta vilepartiiga. Üsna ruttu on mõlemad meeskonnad koos taustajõududega väljakul ja karvupidi koos. Midagi sellist on tabanud ka olümpialiikumist. Venemaa olümpiakomitee liikmesus ROKis on peatatud. Paljud Venemaa tippatleedid on saanud eluaegse olümpiakeelu.

Ja nagu grupikaristamistes ikka, on ka seekord patuseid, kes puhtalt pääsesid, ja sportlasi, keda karistati ilmaasjata. Tasub meelde tuletada, et kolmsada miljonit endise Nõukogude Liidu kodanikku osales hoopis suurejoonelisemas kommunismipettuses. Need inimesed jäid sisuliselt ka vahele. Aga et inimestel valikuvõimalusi polnud, ei saanud neile ka n-ö kommunismikeeldu kehtestada.

Parteijuhid irvitasid enesekindlalt, et kommunismil pole alternatiivi. ROK lääne organisatsioonina nähtavasti pole süvenenudki sellesse, millised olid üldse Venemaa sportlaste valikuvõimalused Sotši dopinguafääris. Küüditamislugusid kuulates reageeriksid auväärt sporditegelased tõenäoliselt klassikaga: soovitaksid politsei poole pöörduda.