Mõnikord näeme päris selgelt, et keegi ütleb end olevat ühe, ent tegelikult on teine – «hunt lambanahas» on selle kohta kõige kurjakuulutavam väljend.
Juhtkiri: kodanikuühiskonna viigileht
Mõnel puhul on aga piiri tõmmata üsna raske ja halvemal juhul koguni osaliste poolt meelega raskeks tehtud. Ka mittetulundusühing võib osutuda ahvatlevaks tulu teenimise vormiks näiteks sel põhjusel, et maksumaksja rahast saab toetust taotleda.
Kodanike vabade ühenduste toetamine avalikest eelarvetest on igati loomulik ja üldjoontes vajalik. Teisalt tuleb avaliku raha jagajatel lambanahka pugenud hundid ära tunda ja osata piire tõmmata. Ent rahajagamine on kõigest üks aspekt.
Mittetulundusühing on kodanikuühiskonnana tegutsemiseks mõeldud vorm. Vormi taga võib olla asjalik sisu, aga seal võib olla ka sisutühjus. Nii ongi kohane igal üksikul juhul uurida ja hinnata, mis asju viigilehe varjus tegelikult aetakse, et mitte petta saada.
Nähes tähekombinatsiooni MTÜ (mittetulundusühing), tasub mõista, et tegu on lihtsalt ühe ühinguvormiga. Mõnel MTÜ-l võib olla tuhandeid liikmeid ja rohkelt silmaga nähtavat tegevust.
Teine võib sisuliselt tähendada dokumendipakki, mis ühingu vormiliseks asutamiseks on koostatud. Viimaseski pole ju otse midagi kriminaalset või iseenesest pahatahtlikku. Igaüks võib asutada mittetulundusühingu – liikmeid peab olema seaduse järgi vähemalt kaks.
Mittetulundusühingu eesmärk või põhitegevus ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. See ei tähenda kaugeltki seda, et mittetulundusühingul ei võiks olla majandustegevust, palgalisi töötajaid jne.
Kõik see võib, tõsi küll, olla seadusetähe järgi põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning kasumit ei tohi liikmete vahel jagada. Palka maksta on samas täiesti seaduslik ja lisaks saab MTÜ lõpetamisel selle vara liikmete vahel ära jagada.
Loomulikult võib MTÜ osta tooteid ja teenuseid ettevõtetelt, mis üksiti tähendab raha liigutamist. MTÜ pole mingi maagiline tähekombinatsioon, mis viitaks ööpäevaringsele altruismile või tähendaks, et selle sildi all tegutsejad ei saa olla omakasupüüdlikud või mõtlematud.
Avalik raha peab toetama kodanikuühiskonnas tekkinud algatusi. Asi pöördub pea peale aga siis, kui kodanikuühendus tehaksegi selleks, et maksumaksja käest raha saada – sel juhul on eesmärk ja abinõu koha vahetanud. Lõpuks tähendab see, et ametnikud on välja mõelnud toetusmeetme ja professionaalsed projektikirjutajad teevad seda, mida ametnikud on ette kirjutanud.