Ka president Kersti Kaljulaid tutvus lisaõppekogunemisel toimuvaga.

FOTO: mil.ee

President Kersti Kaljulaid annab tänases Postimehes ilmunud intervjuus märku, et enam kui aastaga on ta riigipea ametis oma rolli täiel määral sisse elanud. See tähendab, et temalt võib edaspidi oodata senisest jõulisemaid riiki ja ühiskonda puudutavaid avaldusi.

Põhiseadus määratleb vabariigi presidendi institutsiooni nii, et seda rolli võiks pealtnäha edukalt täita ka piinlikult korrektne riigiametnik. Ometi pakub presidendi ametitegevus hinnalisi momente, mil avalikkus suuresti talle tähelepanu pöörab. See asjaolu võimaldab algatada ja kommenteerida ning selle kaudu juhtida avalikke debatte rägastikust selgematele radadele. Nõnda saab mõjutada ka poliitilist kultuuri. President Kaljulaidi enda väljendit kasutades saab riigipea olla «nõudlik sõnastaja».

Praegune võimukoalitsioon tahab Eestis teha paljusid asju maailmavaateliselt teisiti. Otsused ei saa aga kujuneda ainult oma poliitilise tahte nui neljaks realiseerimiseks. Olgu tegijaks parem- või vasakpoolsed jõud või hoopis tsentristid, ikka tuleb oma plaane argumenteerida, arvude ja analüüsiga põhjendada. Presidendil pole ainult võimalik vildakaid seadusi tagasi lükata, vaid ka mõjuka kriitikuna vajalikke küsimusi esitada.

Postimehe usutluses juhib president Kaljulaid tähelepanu näiteks sellele, et on viimane aeg läbi vaielda, kuhu suuname järgmise ELi eelarveperioodi raha. Rõhutab, kui oluline on nõrgemate aitamine. Samas hoiatab ta, et ehitades üles tehniliselt kohmakaid maksumudeleid või hakates kehtestama tasuta bussiühendusi ilma analüüsita, teeme otsuseid läbi mõtlemata ja kiirustades. Tähelepanuväärne on riigipea ettepanek liita Tallinna TV avalik-õigusliku kanaliga ETV+.

Presidendi enesekindlus on tähtis. Teatud korra loomine on vajalik iseäranis praeguses killustunud, meediamürast tulvil maailmas, kus kodanikel võib olla raske otsustada, keda üldse kuulata. Kas seda, kes suudab kõige valjemini karjuda? Kujukas näide oli hiljutine sumbuurne «Foorumi» saade ETVs, kus poliitikud ületasid vastastikku sõneledes igasuguse mõõdutunde. Kahjuks iseloomustab see kogu debatikultuuri, mille jätkudes kaob inimeste huvi ja tähelepanu oluliste, kõiki mõjutavate teemade suhtes. See aga sillutab teed demokraatiat otseselt kahjustavate otsusteni.

«Aja märk,» ütleb meie riigipea poliitilise retoorika reljeefsust kommenteerides, tuletades üksiti meelde, kui oluline on põhjalik selgitustöö. «Loosung ei ole tegutsemisjuhis /.../. Äärtel muud tavaliselt ei ole kui loosung.» Ent ka keskpõrandal ja tasakaalukatel inimestel tuleb välja mõelda kujundlikke viise, kuidas tasakaaluka poliitika tegemist väärtustada, soovitab president. On, mida kõrva taha panna.