Jaak Aab: kõik ootavad Kaja Kallast nagu messiat, aga Reformierakonna sisu see ei muudaks

Jaak Aab

FOTO: Tairo Lutter / Postimees

Kuigi Kaja Kallas püüdis taas oma pikas kirjas kasutada võimalust öelda, et Reformierakond on innovatiivne ja Keskerakond tagurlik, näitavad reformid, mida on Keskerakonna juhitud valitsus aasta jooksul ellu viinud, et Reformierakonnale on oma mõttemaailmas juured alla kasvanud, kirjutab riigihalduse minister Jaak Aab (Keskerakond).

Kõik ootavad Kaja Kallast nagu messiat, aga Reformierakonna sisu see ei muudaks. Kui Reformierakond vaataks oma puitunud arusaamad üle ega püüaks ainult peenhäälestada, vaid päriselt Eesti elu parandada, võiks isegi lootust olla.

Kaja Kallas kirjutas nädalavahetusel oma kirjas erakonnakaaslastele, milline on tema nägemus Eestist ja senisest valitsuse poliitikast. Kuigi usun, et ta oleks inimesena Reformierakonnale märksa tugevam juht, kui on olnud senised, pole olulistes küsimustes sisulist muutust erakonna retoorikas näha. Ikka ei huvita Reformierakonda see, kuidas lahendada Eesti kõige valusamaid probleeme, mis Reformierakonna 17 aastat kestnud ainuvõimu jooksul ainult süvenesid – majanduslik ebavõrdsus, rahvastikuarvu langus ja ääremaastumine.

Kui erakonnal vahetub ainult nägu, kuid seniseid puitunud arusaamad jäävad, siis milleks juhivahetust üldse teha. Mitte et kõik Kaja Kallase ideed oleks kõlbmatud, osa teematõstatustest on väga asjalikud, lihtsalt prioriteedid on paigast. Kõigepealt ikka inimesed ja siis arvutitarkvara. Meiegi peame Eesti IT-mainet oluliseks, valitsus tegi eesistumise ajal väga hea töö, kuid esmatähtis peaks olema oma rahva toimetulek mitte see, et me igal Singapuri või Brüsseli külaskäigul suure delegatsiooniga tähtsat juttu räägime. Ka Euroopa Komisjon on Eesti senise majandusliku ebavõrdsuse pärast korduvalt märkusi teinud. Euroopast lugu pidav Kaja Kallas võiks vähemalt nende nõu kuulda võtta. Rääkimata sellest, et Eesti jookseb inimestest tühjaks, kui siinsetest palkadest ära ei ela, ja lapsi juurde ei sünni, kui inimesed ennast omas kodus hästi ja turvaliselt ei tunne.

Kui võimul oleks ikka Reformierakond, ei tõuseks järgmisel aastal tulumaksuvaba miinimum 180 eurolt 500 eurole. Uue valitsuse otsus jätab kahele kolmandikule töötajatest iga kuu 64 eurot rohkem kätte, mis võimaldab kuni 1200 eurot kuus teenivale inimesele aastas 768 eurot lisatulu. Maksuvaba tulu reform vähendab sissetulekute ebavõrdsust ja sellest võidab koguni 80 protsenti Eesti töötajatest. Reformi tulemusena jääb nulli või võidab koguni 93 protsenti Eesti pensionäridest.

Kui Reformierakonna valitsus langetas tulumaksu, siis kes sellest võitis? Väga lihtne võrdlus. 500 eurot teeniv inimene sai aastas juurde 155 eurot. Tema kolleeg, kes teenis 2500 eurot, võitis 1543 eurot aastas – kümme korda suurem võit. 5000 euro saaja võit oli juba üle 3000 euro suurem. Mida suurem oli palk, seda suurem oli ka võit. Siis ei maksa imestada, miks ebavõrdsus, suhteline vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on Eestis aastate jooksul järk-järgult suurenenud. Uue valitsuse otsused tõsta peretoetusi, toimetulekutoetuse piiri, koolilõunatoetust jms mõjutavad vaesuse vähenemist oluliselt.

Järgmise nelja aasta jooksul suuname tervishoidu kokku 215 miljonit eurot lisaraha, kuna meile on oluline kindlustada inimestele jätkusuutlik ja kättesaadav arstiabi. Ilma selle rahata oleksid ravijärjekorrad uksest välja. Valitsus otsustas taastada põllumeestele mõeldud üleminekutoetused, milleks on kolme järgneva aasta jooksul ette nähtud üle 50 miljoni euro. Juba praegu on näha, kuidas Eesti põllumajandus hakkab kriisist kosuma.

Pärast kaks aastat väldanud madalseisu oleme taas kerkinud üheks kiireima majanduskasvuga riigiks kogu Euroopas. Eesti tööhõive on rekordiliselt kõrge, palgakasv kiire ja aina suuremad on ka majapidamiste säästud. Inimeste tugevat majanduslikku seisu peegeldab tarbijate kindlustundeindeks, mis viimati oli nii kõrgel tasemel 2011. aastal. Lisaks toetab Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) avaldatud majanduse ülevaade valitsuse otsuseid tõsta tulumaksuvaba miinimumi ning eelarvetasakaalu paindlikumaks muutmist.

Eelmise valitsuse haldusreform taandus omavalitsuste piiride muutmisele ning nende uhkelt reklaamitud omavalitsusreformi plaan ei muutnud midagi omavalitsuste sisulises toimimises. Keskerakonna juhitav valitsus lahendas omavalitsuste tulubaasi küsimuse. Järgmise nelja aasta jooksul suurendame omavalitsuste tulubaasi 185 miljoni euro võrra. See lisaraha läheb praeguste ülesannete täitmisele. Enam kui saja miljoni euro lisatulu ulatuses saab iga kohalik omavalitsus ise otsustada, kuhu lisavahendid suunatakse. Lisaks anname kohalikule tasandile juurde otsustusõigust ja ülesandeid koos vahenditega.

Kuigi Kaja Kallas püüdis taas oma pikas kirjas kasutada võimalust öelda, et Reformierakond on innovatiivne ja Keskerakond tagurlik, näitavad reformid, mida on Keskerakonna juhitud valitsus aasta jooksul ellu viinud, et Reformierakonnale on oma mõttemaailmas juured alla kasvanud.

Tagasi üles