Reporter Arved Breidaks Foto Arvo Meeks/Valgamaalane

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Riigipalgaliste töökohtade kolimisega Tallinnast maakonnalinnadesse on valitsusel läinud Lõuna-Eestist vaadates nii, nagu sõnastas kord Venemaa peaminister Viktor Tšernomõrdin: «Tahtsime parimat, aga välja tuli nagu alati.»

Detsembri algul avaldatud tuhatkonna töökoha Tallinnast eemalekolimise konkreetne jaotusplaan kõlas päris hästi. Seda eriti ajal, kui seesama valitsus laseb maavalitsuste kinnipanekuga koha pealt priiks umbes 150 ja valdade liitmisega veel ligemale 500 inimest.

Suuri numbreid vaadates jääb petlik mulje, et valitsus saadab maakondadesse peagi rohkem riigipalgalisi, kui mainitud reformidega seal koondatakse. Ent saatan peitub endiselt detailides. Kui seada kõrvuti maavalitsustest minema saadetavate inimeste arv ja ümberasustamisega juurde lubatud töökohtade arv, võivad lõunaeestlased tunda end pügada saanud lambana.

Raske on rääkida regionaalpoliitilisest läbimurdest, kui Põlva maavalitsusest koondatava 20 inimese asemele lubatakse Põlvamaale ümber asustada vaid üheksa riigipalgalist töökohta.

Võru ja Valga maakonna puhul on võrdlus küll juurdetoodavate töökohtade kasuks, ent kolme maakonna kokkuvõttes koondatakse siinsetest maavalitsustest 51 inimest ja asemele lubab valitsus tuua 45,7 töökohta. Kahjudega kauplesime, sest selles statistikas pole valdade liitmisega seotud koondamisi arvestatudki.

Ent kui venitada ajatelg pikemaks, saab näha, milline kerge pinnavirvendus on valitsuse töökohtade ümberasustamise plaan võrreldes selle hiidlainega, mis on viimastel kümnenditel Lõuna-Eestist riigipalgalisi Tallinna pühkinud.

Võru maavalitsuse tehtud küsitluse järgi vähenes 2005.–2015. aastani Võrumaal esindust omava 19 riigiasutuse töötajate arv 665-lt töötajalt 511-le. Kümnendiga kadus maakonnast 154 riigi töökohta, pluss need, mille kohta andmeid ei saadud (näiteks PPA).

Ainuüksi Põlva maavalitsuses töötas 15 aastat tagasi ligi 70 inimest, kuid asutuse sulgemise ajaks on seal järel 21 töötajat. Saatuse irooniana viiakse üks Põlvas asunud töökoht maavalitsuse sulgemise järel üle hoopis Tartusse.

Valitsuse töökohtade kolimise plaan järgib Eesti ametkondades juba ammu juurdunud nelja regiooni poliitikat. Peaaegu pool ümberpaigutatavatest töökohtadest jaguneb Tartu (204 kohta), Jõhvi (134 kohta) ja Pärnu (101 kohta) vahel. Veerand kõigist liigutatavatest kohtadest läheb Ida-Virumaale.

Ministeeriumid on harjunud mõtlema Eestist kui nelja keskusega riigist. Lihtsalt praegusel juhul tuli Tallinn valikutes välistada. Kuna poliitikud jäid oma tahtmistes ebamääraseks ja iga ministeerium tegi täpselt nii vähe kui hädapärast vaja, siis ongi tulemuseks seis, mille esimeses lõigus mainitud klassik 1993. aastal sõnastas.

Arved Breidaks on Lõuna-Eesti Postimehe reporter.