Eesti inimesed 2018: töötav pensionär pigem kaotab, kui võidab (2)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

On kokkuvõtete tegemise ja unistamise aeg, sest uus aasta täidab igaühe hinge lootuste ja ootustega. Millest meie inimesed unistavad, mida soovivad ning millest hoiduda püüavad? Räägime aastavahetuse eel Eesti inimestega ootustest ja hirmudest, vaadates tulevikku ehk peatselt algavasse 2018. aastasse.

Thomaso.
Thomaso. Foto: Collin Browne

Thomaso näeb oma tulevikku Eestis

«Olen pärit Lõuna-Ameerikast, Venezuelast. Tulin Eestisse seoses tööpakkumisega, mis tehti mulle ühes Kanada ettevõttes töötades – nad laienesid parajasti Eestisse. Praeguseks olen Eestis üle aasta töötanud ja elanud. Soovin oma karjääri Eestis edendada ja praegu on minu tulevik Eestiga seotud. Mulle meeldib siinne kultuur, inimesed ja loodus.»

«Järgmiseks aastaks on ootus reisida naaberriikidesse, näiteks Soome. Tahan ka eesti ja vene keelt õppida. Olen kirglik keelteõppija ning võtnud eesmärgiks kohalikku keelt rohkem selgeks saada. Kõigele lisaks ootan väga, et leiaksin rohkem aega lugemiseks. Armastan raamatute lugemist: loen meeleldi filosoofiat, autobiograafiat, ärialaseid teatmikke, samuti spirituaalseid raamatuid. Inimesed peaksid üldse rohkem raamatuid lugema, sest raamatud annavad uusi ideid ja perspektiive. Kui võrrelda raamatute lugemist passiivse telekavaatamisega, siis erinevus on selles, et raamatud nõuavad alati aktiivset osalust, õppimist. Aktiivne õppimine raamatute kaudu on minu hinnangul palju plahvatuslikum ja inspireerivam ning sealt saadud teadmisi on võimalik rakendada kõigis elu etappides. Raamatute lugemine on alahinnatud!» 

«Minu suurimad hirmud järgneva aasta valguses ja üleüldse on, et vaatamata riikide püüdele olla globaalselt avatuma poliitikaga, on inimeste tasandil näha vastupidist:  suuremat sulgumist endasse, oma usku ja kultuuri. Seatakse barjääre, et ennast kaitsta. Võib-olla seepärast, et hirmud ei ole enam ainult lokaalsed, vaid ka globaalsed ning see sunnibki inimesi kinnisemad olema. Peaksime seda endale teadvustama.» 

Külli.
Külli. Foto: Collin Browne

Külli: riigis on segadust rohkem kui varem

«Ei lähe siin midagi märkimisväärselt paremaks! See, et pensioni 20-30 eurot tõsteti, ei ole midagi erilist. Uus maksusüsteem tähendab töötavale pensionärile hoopis kaotust ja kuna ka ise vaatamata vanusele veel töötan, siis pigem kaotan, kui võidan. Ehkki peaministri sõnul moodustab töötavate pensionäride hulk ainult 7% ühiskonnast, on see siiski oluline.»

«Terve maailm on muutunud avatuks ja leian, et ka Eesti ühiskond peaks olema avatum, sallivam. Peame Eestisse tulevate võõramaalaste suhtes olema tolerantsemad ja leidma viise, kuidas neid kohalikku ellu ja kultuuri integreerida. Mulle lihtsalt tundub, et asjad on läinud nii riigis kui valitsuses väga keeruliseks. Kas või haldusreformi peale mõeldes on segadust ja teadmatust riiklikul tasandil rohkemgi, kui varasematel aastatel. See vajaks selgust!»

«Loomulikult on minu kõige esmasemad ootused isiklikud. Soovin, et kõik pereliikmed oleksid terved, et lastelastel läheks koolis hästi, et nad oleksid tublid ja saaksid elus kenasti hakkama. Tervikuna leian, et unistada võib alati, sest teinekord lähevad soovid ka täide. Minul endal pole seni sellist kogemust olnud, et tahad ja ootad midagi väga, aga see ei täitugi. Ei tasu lihtsalt ebareaalseid ja liiga kõrgeid ootusi seada. Kuni selleni välja, et olen paindlik ja mõistev ka selles osas, et alati pole kiire elutempo juures aega lähedaste jaoks. Tähtis on, et vaatamata sellele üksteist siiski aidatakse ja helistatakse.»

Carina.
Carina. Foto: Collin Browne

Carina: alati ei saa asjade kulgu kontrollida

«Mulle meeldib Eesti väga. Käin juba teist aastat järjest siin jõuluturul müümas. Minu elukaaslane on pärit Eestist ja töötab hetkel Rootsis. Järgmisel aastal tulevad minu elus suured muudatused: olen rase ja maikuus sünnib meile tütar. Tunne on selline, et minu elu muutub iga nädalaga. Uus aasta on seepärast pisut ärevusttekitav, et ei tea täpselt, mida oodata. Plaanis on kolida kas Stockholmi või Itaaliasse. Ilmselt peame elukaaslasega leidma momendi, kus maha istume ja lõpliku otsuse parima koha kasuks langetame. Samas soovin uuel aastal ka siia tagasi tulla ning kogeda, milline on Eesti suvel. Lisaks on mul mõte minna mõnele kursusele eesti keelt õppima: valdan seda küll natuke, ent tahaksin rohkem osata. Mulle näib, et eesti keel on väga lüüriline, isegi musikaalne ning kauni kõlaga.»

«Uues aastas pole ainult ootusi, vaid ka mõningaid hirme, mis on ilmselt mõjutatud sellest, et olen pidanud ühe aasta jooksul palju elukohta vahetama. See on keeruline, hirmuäratav. Vahel ei lähe asjad ootuspäraselt. Võid anda endast parima millegi vältimiseks, ent see ei pruugi alluda sinu tahtele. Näiteks lendude hilinemised, kliimamuutused, ootamatu rasedus – kõik ei allu meie kontrollile.»

«Olen hariduselt ökoloog-bioloog ja võin öelda, et üleüldiselt on  murettekitav jätkuv ookeanide ja merevee reostumine. Maailmameres on tekkinud lausa prügisaarekesi, mille läbimõõt on kohati neli kilomeetrit. See raskendab mereloomadele hapniku kättesaadavust ja põhjustab osade liikide kahanemist ning väljasuremist. Ning muidugi on globaalselt murettekitav rändekriis.»

«Tahan inimestele öelda, et andke endast uue aasta valguses parim, et oma elu õnnelikumaks teha ning ärge minge lihtsalt vooluga kaasa!»

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles