Kaitseliidu vabatahtlike blogi Propastop loetleb üles viis juhtumit mööduvast aastast, kus Sputnikust või Baltnewsist alguse saanud uudised meedias laialt vastu kajasid ja Eestile kahju tegid.
Propastop: Eestist läidetud propagandarünnakute esiviisik
Kui juttu tuleb Sputnikust ja Baltnewsist, Eestis tegutsevatest Kremli-meelsetest propagandaportaalidest, siis kõlab tihti arvamus, nagu oleks tegemist marginaalsete kanalitega, millel on napp lugejaskond. Vähese populaarsuse tõttu ei peeta nimetatud portaale sageli ka Eestile eriliseks ohuks.
Lugejate arvu põhjal ei ole tõesti tegemist klikimagnetitega. Samas olematu nende loetavus pole, paarisaja tuhande külastajaga kuus naudivad mõlemad portaalid kohta viie loetavama kohaliku venekeelse portaali hulgas.
Kanalite tagasihoidlik mõju on aga Propastopi arvates tugevasti alahinnatud. Asi on selles, et portaalide sihiks polegi otseselt palju lugejaid köita. Tegemist on hoopis korjesaitidega, mille peamiseks rolliks on produtseerida Eestit halvas valguses näitavaid uudiseid ning neid siis Venemaa meediakanalitele ette sööta. Eesmärk luua teemasid ja süüdistusi, mis hakkaksid soodsa võimaluse tekkides meedias levima. Kremli meediamasina jaoks on portaalid otsekui nakkuskandjad, mille abil saab kunagi tulevikus ehk epideemia lahti päästa.
Näitlikustamaks kohalike propagandakanalite mõju, reastasime viis juhtumit mööduvast aastast, kus Sputnikust või Baltnewsist alguse saanud uudised meedias laialt vastu kajasid ja Eestile kahju tegid – palju rohkem, kui nende kanalite lugejate arvust eeldada võiks.
5. koht: Suure Balti Müüri meem
Baltnewsi levitatud sotsiaalmeediapostitus, mis õhutas müüti, nagu püstitaksid Balti riigid Venemaa piirile müüri. Juhtumist alguse saanud meem on käinud läbi mitmest hilisemast propagandarünnakust.
4. koht: matsidest Briti sõdurite juhtum
3. koht: vallandatud lapseootel naise juhtum
Lugu sai alguse töökoha kaotanud naise pöördumisest Sputniku poole, mis juhtumi kohe propagandavõtmesse pööras ja sellest telekanalile Life.ru kallutatud uudise tegi.
2. koht: Kiviõli rändrahnu juhtum
Ehkki Venemaa meediasse levis maikuine juhtum pigem venekeelse Delfi kaudu, kirjutas uudisest esimesena just Baltnews. Propagandaportaali käsitlusele fašismi soosimisest viitas Venemaa välisministeerium ja saatkond Eestis. Suur levik meedias ja Idanaabri riigiasutuste sõnavõtud on põhjus, miks juhtum on edetabelis nii kõrgel kohal.
1. koht: Mihkel Raua raamatu süüdistamine russofoobias
Baltnewsist alguse saanud süüdistus levis kiiresti Venemaa portaalidesse, saades idapoolses meediaruumis näiteks, kuidas eestlased olevat välja andnud venelaste solvamise õpiku. Sellest kirjutasid paljud portaalid ning Ren TV tootis videoloo, hiljuti kirjutas teemast ka RIA Novosti. Juhtum saab kõrge koha suure kajastuse tõttu Venemaal, autori rahvusvahelise tuntuse tõttu on süüdistusel potentsiaali levida ka Lääne kanalitesse.
Edetabel näitlikustab, kui ootamatutel teemadel korjesaitidelt pärit uudised võivad «lendu minna». Sarnase tõeväärtusega lugusid ilmub neil lehtedel igapäevaselt ja peaaegu võimatu on ennustada, milline neist järjekordse propagandarünnaku läidab. Tundub, et portaalide strateegiaks ongi uudisteotsi toota, et nendele reageerimine võimalikult raskeks teha.
Tasub mainida ka Kremli meediamasina järgmist taset, levitajasaite, mille näiteks sobib eadaily.ru. Selliste veebilehtede rolliks on korjata kokku korjesaitidelt pärit kraam ja see Venemaa meediakanalitele vahendada. Lehel ilmub iga paari päeva tagant mõni uudis, mis pärit Baltnewsist või Sputnikust, neil kõigil on olemas alge propagandasüüdistuseks kasvada.
Propastop arvab, et Baltnewsi ja Sputniku sarnastel korjesaitidel ei tohi lasta segamatult tegutseda. Selliste vaenulike portaalide sulgemine oleks lääne ühiskonna väärtustega vastuolus, kuid neid mõne meediajärelvalveasutuse kontrollile allutada saaks meil vabalt. Nii saaks portaalidelt nõuda ilmsemate valede ümber lükkamist. Portaale sobiks ka sarnaselt Ameerika Ühendriikide algatusele vaenulike välisagentide nimekirja kanda, samuti propagandamärgistusega tähistada. Kõik need lahendused on paremad kui lasta propagandakanalitel segamatult tegutseda ja seejärel inforünnakute tagajärgedega võidelda.