Eerik-Niiles Kross: väide, et PBKsse ostetavate saadete sisu pole Eestile ohtlik, on vale

Eerik-Niiles Kross. Foto: Toomas Huik

Peaminister Ratas ja linnapea Aas vassivad, kaitstes Tallinna maksumaksja raha eest PBKs eetriaja ostmist, kirjutab riigikogu liige Eerik-Niiles Kross (Reformierakond).

Raul Rebane tegi oma Postimehe artiklis («Uuring, mis aitab lõpetada rumalusi», PM 12.12) asjaliku ettepaneku lõpetada maksumaksja raha eest eetriaja ostmine Vene telekanalitest. Täpsemalt pidas Rebane silmas asjaolu, et Tallinna linnavalitsus on alates 2011. aastast ostnud Pervõi Pribaltiski Kanali ehk PBK käest aastas umbes poole miljoni euro eest saateid. Umbes samas mahus kavatseb Tallinn PBKst eetriaega osta ka aastal 2018.

Linnavalitsuse seesugust praktikat tõttasid kaitsma nii linnapea Taavi Aas, peaminister Jüri Ratas kui endine PBK ajakirjanik ja praegune keskerakondlik abilinnapea Vadim Belobrovtsev.

Üsna hämmastaval moel väitsid Aas ja Belobrovtsev algatuseks, et PBK «ei ole Vene riigi telekanal, vaid Riias tegutsev eraettevõte, kellega linn sõlmibki lepinguid». Mõlemad süüdistasid Raivo Aegi koguni valeinformatsiooni levitamises, sest PBK-l puuduvat Venemaaga igasugune seos. Umbes sama sisukas oleks väide, et Riias registreeritud Hiina restoranil pole Hiina köögiga mingit seost.

PBK omanik on tõepoolest Riias peakorterit omav eraettevõte, Baltic Media Alliance (BMA). BMA on üks suuremaid meediavaldusühinguid Balti riikides, kus töötab üle 200 inimese. Lisaks peakorterile Riias on tal filiaalid Tallinnas ja Vilniuses. BMA suuromanik on Oleg Solodov*. Registreeritud on BMA hoopis Suurbritannias. Kahtlen, kas see tuleneb omanike anglofiilsusest. Pigem ehk siiski soovist vältida Balti riikide jurisdiktsiooni, kuigi seni ei ole keskerakondlased miskipärast veel väitnud, et tegemist on Inglise ettevõttega.

Formaalsest omandisuhtest sõltumata on pea kõigi mittevene analüütikute ühesel hinnangul BMA väljaanded Kremli propaganda levitamise peamisteks kanaliteks Balti riikides. Näiteks analüüsis «Vene infosõda Balti riikides, ressursid ja eesmärgid» kirjutab Vladislav Krol: «Venemaa rünnak informatsiooni sfääris [...] on desinformatsiooni ja propaganda strateegiliselt planeeritud pealetung, mis on kujundatud avaliku arvamuse manipuleerimiseks.» Ja edasi: «Vene infosõja peamine platvorm on Balti inforuumis tegutsev Kremli poolt kontrollitud meedia. Propaganda tööriistadena kasutatakse populaarseid, formaalselt kohalikke või ELis registreeritud telekanaleid, veebilehti ja ajakirju. Nii suurima mõjutaja kui suurim oht on televisioon.»

PBK, mida infosõja asjatundjad nimetavad ka Vene propaganda lipulaevaks Baltikumis, ongi BMA peamine toode. See kujutab endast Venemaa Esimese Kanali Balti versiooni. Neile, kes vanu aegu mäletavad – PBK toimib umbes nagu omal ajal kesktelevisioon, edastades muuhulgas ka Moskva õhtust uudistesaadet «Vremja». KAPO on PBKd oma aastaraamatus nimetanud Venemaale vajalikuks telekanaliks. Peale PBK kuuluvad meediavaldusühingusse teised telekanalid, internetiportaalid, nädalalehed MK-Latvija ja MK-Estonija (ajalehe Moskovskij komsomolets Balti kloonid), aga ka reklaamifirma Baltijas Mediju Reklāma. Samuti on neil ainuõigus näidata Balti riikides Gazprom-Mediale kuuluvat kanalit NTV-Mir ja veel mitmeid Vene kanaleid.  

On ebaselge, kuidas Soldov kõik need õigused BMA-le sai. 1990ndatel tegutses mees Riias investeerimispankurina, kuid kaotas 1995. aastal dokumentide võltsimise tõttu litsentsi. Kadus mõneks ajaks Lätist Venemaale, kuniks tema vastu algatatud kriminaalasi hääbus, ning Lätti naastes oli tal taskus Vene riikliku telekanali ORT edastamisõigus Baltikumis.

Sealt edasi on Solodovi äri läinud ülesmäge. 1998 asutas ta PBK, seejärel mitmesuguseid ajalehti ja telekanaleid, mille koondas 2007. aastal BMAsse. BMA eesmärk on Solodovi sõnul «ühendada Balti venekeelne meedia võimsasse struktuuri, millel on ühtne arengustrateegia ja -taktika».

PBK poliitiliste hoiakute kohta on Solodov väitnud, et PBK-l ei ole Kremli ees mingeid kohustusi. Samas on ta aga öelnud: «PBK on uudisteteenistus, millel on peatoimetaja, ja peatoimetajal kui inimesel võivad olla poliitilised eelistused. Need võivad olla ka kanali juhtkonnal.» Intervjuus MK-Estonijale on Solodov öelnud nõnda: «Minu meelest ei ole midagi laiduväärset propagandas, mida Venemaa televisioonis teeb. See on riigi, perekonna ja tervete eluviiside tugevdamise propaganda.»

Raul Rebane heidab Tallinna linnavalitsusele ette eetriaja ostmist PBK-lt, kuna PBK on Venemaa riikliku propaganda vahend. Seda etteheidet saab pareerida ja on juba pareeritud jutuga, et kuna PBK on eestivenelaste seas kõige vaadatum kanal, pole seal oma info edastamine ju Eestile kahjulik. Lõppeks ostab ka riik PBK-lt eetriaega – näiteks suitsuandurite reklaamiks. Tallinna või pigem Keskerakonna puhul on põhiküsimus tegelikult mujal. Küsimus seisab selles, millise sisuga sõnumeid linna raha eest venekeelsele elanikule näidatakse ja miks.

Maria Jufereva, samuti muide endine PBK ajakirjanik ja praegune Lasnamäe linnaosavanem, on linna finantseeritud saadete kohta öelnud: «Saadete eesmärk on vene keelt kõnelevate inimeste informeerimine linna sündmustest, sest kõigi kodanike hea informeerimine on demokraatliku ühiskonna tähtis ülesanne.»

Seega, tegu peaks olema linnaelanikele vajaliku linnaelu puudutava apoliitilise infoga. Oleg Samorodni on oma 2015. aastal avaldatud raamatus «Propaganda hääletoru. Balti Esimese Kanali poliitiliste illusioonide maailm» teinud PBK uudisesaadete põhjaliku kontentanalüüsi. Ilmselt ei ole eriline üllatus, et analüüs näitab, kuidas PBK edastab uudistesaadetes järjekindlalt Kremli narratiivi põhipunkte. NATO on provokatiivne, Ukraina sanktsioonid on Eesti majandusele kahjulikud, eelmine valitsus oli russofoobne ja halb, Keskerakond on ainus venelasi armastav partei.  Samorodni järeldus on üsna karm: «PBK eesmärgiks on Venemaa informatsioonilise, järelikult ka poliitilise mõju tugevdamine Lätis, Eestis ja Leedus. Venemaa informatsioonivälja laiendamine Balti riikides on Kremli välispoliitiline otsus, mis püüab (nn postsovetlikes) piiririikides, aga ka kogu maailmas üldiselt, kujundada venemeelseid seisukohti, lisaks veel virgutada nostalgiliste meeleolude levikut, kalduvust igatseda taga NSV Liidu aegu.»

Kontentanalüüs näitab, et 70 protsenti PBKs näidatust on Vene Esimese Kanali toodang, puhas Putini TV. 30 protsenti koosneb nn omatoodangust, millest suure osa maksavad kinni Tallinna ja Riia linnavalitsus. Muide, Riia linnapea Nils Ušakovs on endine PBK ajakirjanik, kelle Koosmeele erakonnal on sarnaselt Keskerakonnaga leping Ühtse Venemaaga ja erisuhted PBKga. Ušakovsi hiljuti lekkinud meilides leidus näiteks ka memo «Koosmeele Keskuse ja PBK vastastikustest suhetest», mis näitas koordineeritud sõnumite ja sünkroonse tegevuse olemasolu. Lähemal vaatusel saab selgeks, et sarnane koostöö on toiminud ja toimib ka PBK ja Keskerakonna vahel.

Esimene järeldus kontentanalüüsist on, et PBK uudised töötavad süsteemselt Keskerakonna kasuks ja kõigi teiste erakondade kahjuks. Samorodni tegi analüüsi nii uudistesaadete kui linna ostetud saadete kohta. Kõik uudistesaated, nii PBK enda omad kui maksumaksja raha eest tellitud, pühendasid riigikogu ja europarlamendi valimiste eel Keskerakonnale absoluutse enamuse eetriajast. Keskerkonna kandidaadid andsid vastavalt 77,4 ja 71 protsenti kõigist poliitilistest intervjuudest. Tähelepanuväärne on, et need protsendid langevad üsna täpselt kokku keskerakonna toetusprotsendiga Eesti venelaste hulgas. Europarlamendi valimiste eel oli absoluutne eetriaja liider Toom, riigikogu valimiste eel Kõlvart, kes andis 2015. aasta jaanuaris ja veebruaris PBK-le üksi 50 intervjuud. Teisisõnu pea iga päev. Seda ajal, mil normaalsed telekanalid üritavad hoida kandidaatide teleaegu enam-vähem tasakaalus ning Eesti Televisioon hoiab nad üldse eetrist eemal. 

Tallinn ostab PBK-lt kolme saadet: «Tere hommikust, Tallinn», «Meie pealinn» ja «Vene küsimus». Tuleb välja, et Eesti ametlike välis- ja julgeolekupoliitiliste seisukohtadega vastuolus sõnumite ja nii avaliku kui varjatud Kremli narratiivi edastamissageduse osas ei ole PBK uudistesaadetel ja nn Tallinna saadetel suurt vahet. Ja kui ka on, siis on Tallinna saated poliitiliselt rohkem kaldu kui PBK enda omad. Lisaks on Tallinna linna poolt makstud saadetes näidatud materjalist umbes 60 protsenti PBK uudistesaadete materjal. Seega maksab linn kinni PBK kohalikke uudiseid ja vaataja jaoks ei ole õhtustel uudistesaatel ja mõnel nn Tallinna elanikku informeerima pidaval saatel sõnumite mõttes mingit vahet. Pigem on linna saated poliitiliselt laetumad kui PBK enda uudised.

Samorodni analüüs näitab näiteks, et koguni 73% saate «Meie Tallinn» sisust ja 92% saate «Tere hommikust, Tallinn» sisust oli valimiseelsel perioodil segu Keskerakonna poliitilisest propagandast ja Kremli jutupunktidest.

2015. aasta jaanuaris-veebruaris oli saates «Meie pealinn» neutraalseid süžeid 8% (31% vähem kui 2014. aasta kevadel), varjatult angažeerituid 19% (17% vähem) ja angažeerituid 73% (48% rohkem). Linnauudiseid oli 48% (10% vähem kui 2014. aasta kevadel) ja muid uudiseid 52% (10% rohkem). «Meie pealinna» sisust moodustasid Eesti uudiste ehk PBK enda uudistesaate süžeed 73% (19% rohkem kui 2014. aasta kevadel), aga originaalsed süžeed 27% (19% vähem). Samorodni ütleb selle kohta: «See tõestab veel kord, et Tallinna linnavalitsus faktiliselt finantseerib osaliselt Balti Esimese Kanali Eesti uudiste saadete tootmist.» Protsendid on arvestatud «Meie pealinna» kõigi saadete üldise puhta eetriaja kestusest.

Saade «Tere hommikust, Tallinn», millest on sisuliselt kujunenud eestivenelaste «Terevisioon» ja mida näeb linna raha eest PBKs iga päev kaks korda, kasutas märtsist maini 2015 umbes 30% poliitilisest ajast eurosaadik Yana Toomi valimiskampaania sõnumitele ja 11% Mihhail Kõlvarti omadele. Samal perioodil sai Kõlvart umbes kolmandiku.

Kontentanalüüsist selgub, et riigikogu ja europarlamendi valimistele eelnenud kuudel 2014 ja 2015 ei edastanud PBK ja Tallinna linna uudistesaated ühtegi positiivset sõnumit ühegi teise erakonna kohta, aga ainult positiivseid sõnumeid Keskerakonna kohta. Keskerakonna nn vene kandidaatide valimisedu on aga hämmastavas korrelatsioonis neile antud eetriajaga, suures osas maksumaksja raha ja ülejäänud osas PBK antud tasuta eetriajaga.

PBK ja Keskerakond koos Tallinna linnavalitsusega moodustab Eesti venekeelses meedias sisuliselt ühtse tiimi. Koos valitakse välja poliitikud, keda varustatakse Eesti mõttes kolossaalses mahus tasuta eetriajaga ja poliitiliselt toetava meediaga. Ei ole liialdus väita, et selle koostöö tulemusel tõstab Kremli-meelne televisioon eestivenelaste seas esile teatud Keskerakonna poliitikuid ning Keskerakond omakorda Kremli sõnumeid. Kas mitte siin ei peitu Ühtse Venemaa lepingu tegelik tähendus?

Selles peitub PBK-lt saadete ostmise tõeline probleem. Mitte saadete ostmise faktis, vaid nende sisus ja eesmärgis. Kas ja mida soovib selle koostööga ette võtta uuenenud Keskerakonna juhtkond, tuleks neilt küsida. Seni on peaminister Jüri Ratas pidanud olukorda täiesti normaalseks. 

*Valik Tallinna raha eest ostetud saadetes kõlanud teateid 2014. ja 2015. aasta valimiskampaaniate ajal:

«Kapo esindaja nimetamine venekeelse meediavälja kujundamise erikomisjoni» on «väga ebasõbralik samm», «suur rumalus» ja «usaldamatuse avaldus», «komisjonis hakatakse arutama, millist teavet ja mil kombel venelastele anda» ja «seda kõike kapo kontrolli all».

«Meie (venelaste) probleemidest ei teata Euroopas midagi, rahvusvähemuste probleemidest, ja kõigepealt tuleb neid teavitada, vene koolist, keelest jne.»; «Eestivenelased – need oleme meie siin, kild impeeriumist, kõigi oma probleemidega.»

«Valitsus formeeriti ebademokraatlikult ja salamisi läbirääkimistel kuluaarides, mis põhjustas usalduskriisi, kogu Eesti demokraatia kriisi.»

«Seoses Ukraina sündmustega on Eestit haaranud hüsteeria.»; «Selle kuuenda palati foonil ainukesena kaine pea säilitanud mees on Savisaar, kes ütles, kas Ukraina demokraatia või hoopiski mittedemokraatia, mida te sebite Krimmi pärast, kus inimesed käisid referendumil ja hääletasid, nagu vaja, mis okupatsioonist te üldse räägite.»; «Krimmi referendum oli seaduslik.»

«Tuletame meelde habrast ühiskondlikku tasakaalu Eestis, kus venelased toetavad Venemaad, aga eestlased lääneriike ja USAd.»

«Hirm, et Narva elanikud tulevad tänavale ja paluvad Venemaad sõjavägi sisse tuua, ja kui palju on see hirm õigustatud, on juba omaette küsimus, aga seda, mida kahekümne aasta jooksul on Narva vaeste elanikega tehtud, nii et siiani kardetakse, et venelastel on Eestis nii halb elada, nii et nad tahavad endistviisi tagasi Venemaa rüppe. Mida pidi tehtama kahekümne aasta jooksul nende inimestega, et nad tahavad sellest riigist põgeneda.»

Ettepanekut sulgeda Venemaa telekanalid kommenteeriti: «Niisugune on Eesti riigi seisukoht, sest nad sülitavad sõnavabadusele»; «Meie riik aina mõtleb, kuidas uuselanike ajusid töödelda»; «Püütakse nähtavasti luua mingid uued teabekanalid, mis hakkavad Eesti riigi nimel kõnelema vene keeles»; «Ma ei usu, et see neil õnnestub, sest nad küll kõnelevad meie keeles, kuid vastu võtta nende teavet on lihtsalt võimatu. [...] Inimestega tuleb rääkida nii, et see oleks neile vastuvõetav.»

«Kõik, kes kahtlevad Venemaa telekanalite poliitiliste saadete sisus, on degenerandid.»

«Lääne poliitikud on kängu jäänud, nad on kontoriametnikud, mida nad ka mõistavad.»; «Seesamune, nimetame neid tsiviliseerituiks, kooslus kargas Venemaale kallale seoses sündmustega Krimmis ja Ukrainas»; «Kõik korraldatakse ümber vastavalt ajaloolisele traditsioonile»; «Hruštšov kinkis purjus peaga Krimmi ukrainlastele.»

«Me tahame näidata, et oleme väike edukas riik nagu Šveits, aga see ei ole tõsi. [...] Me sõltume energiajulgeoleku demagoogiast. [...] Ei ole mõtet raha raisata väljamõeldud energiajulgeolekule. [...] Sõda Venemaaga ei ole ega tule. [...] Seoses Ukrainaga valitseb sõjahüsteeria. [...] Meie vaesuse juures kulutatakse raha tühiasjadele, rauatükkidele [relvastusele]. [...] Nad [valitsus] istuvad ja nämmutavad, kuidas Euroopa raha varastada.»

«Peale pronksiöö ja euro on meil täiesti pöörane migratsioon. [...] Meilt on minema sõitnud iga 15–18-aastane tütarlaps. [...] Inimesed, kes Soomest naasevad, tulevad tagasi seetõttu, et enam ei ole neil seal tööd, ja naasevad nad sama puupaljastena, nagu läksidki. [...] Meil on kõik seatud inimese kahjuks.»

«Me oleme eurotsooni kõige vaesem riik. [...] Eestist sõidavad minema 15-aastased. [...] President meil on, kes midagi räägib, nii õigel kui ka ebaõigel ajal. [...] Yana [Toom] esindab terve mõistusega poliitilist jõudu.»

«Praegusele valitsusele on niisugune olukord mugav, et Venemaa Krimmi endaga ühendas, seetõttu on Eestis välja kuulutatud moraalne mobilisatsioon, nii et valimiste eel lähevad inimesed sinna, kuhu kästakse, et poisid, meie ja NATO kaitseme teid Venemaa eest.»

«Meie pensionäridele ei ole ette nähtud väärikat elu. [...] Pensionäridel ei ole raha, et investeerida hambaravisse. [...] Uue valitsuse ülesandeks on üheteistkümne kuuga kindlustada meile väärikas elujärg – isegi Hruštšovile ei viirastunud niisugused ülesanded, nagu härra Rõivas on endale sihiks seadnud. [...]  Kompromissi nimel ohverdatakse mitte-eestlaste huvid, sedaviisi on Eesti poliitikas alati olnud. [...] Valitsuse lubadusi pigem tõenäoliselt ei täideta. [...] Eelmine koalitsioonileping on kaheksakümne protsendi osas täitmata. [...] Praegust koalitsioonilepingut ei ole võimalik mõista ülepea, see on lubaduste kogum. [...]  Koalitsioonileping on manifest, kus on kirjas, kuhu tahetakse jõuda. [...] Ma olen Venemaa telekanalite sulgemise vastu, sest seal olevat palju propagandat, aga meilgi ei ole propagandast puudus. [...] Täiesti tõemeeli köetakse üles õudset hüsteeriat, et Venemaa tungib kohe-kohe kallale ja vallutab Baltikumi tagasi. [...] Valitseval parteil ei ole teist porgandit valijate meelitamiseks kui veneviha, kõik ülejäänud lubadused ei ole realiseeritavad. [...] Esimene asi, mida ütles ministri toolile maandunud sotsiaaldemokraat Sven Mikser, et meie julgeoleku tagatiseks on NATO liikmelisus.»

«Eesti elanikkond kannab elajalikku koormat. [...] Valitsuse poliitilised huvid on elanikkonna tegelikest huvidest kõrgemal. [...] Valitsuse ülesanne on võita järgmised parlamendivalimised. [...] Selle koalitsiooni nad moodustasid ilusate pealkirjade jaoks ajakirjanduses. [...] Meie ajakirjanikel ei ole tahtmist tegelda analüüsiga. [...] Eesti ühiskondlik teadvus on propagandast läbi pestud. [...] Väga lihtne on luua ohu illusioon ja siis kaitsele asuda. [...] Ohu ja võitluse illusiooni loomine on väga ohtlik valimiseelne kampaania. [...] Kui tekib reaalne oht, et vaja oleks automaat kätte võtta ja kaitsma minna, siis paljusid nendest, kes valjul häälel kuulutavad oma patriotismi ja kodumaa kaitsmist, võib leida Rootsi poole seilavalt praamilt.»

«Ei ole vahet, kas Reformierakond või Isamaaliit – neil ei ole ju mingit programmi peale veneviha õhutamise Eestis ja Venemaa-viha välismaal. [...] See on moodus, kuidas kõigepealt oma valijaid hirmutada, aga seejärel neid mobiliseerida.»

«Ma arvan, et meil on tõepoolest probleeme, mille lahendamine meie praeguse poliitilise riigiaparaadi juures on võimalik ainult surve abil väljast. Ja meie kohus on niisugune surve tekitada. [...] Me elame koloonias. Me oleme sõna otseses mõttes koloonia.»

«Eestis on moodne sõimata Venemaad, sest peab olema, nagu varem öeldi, potentsiaalne vaenlane. Selle potentsiaalse vaenlase peabki täis sülitama, kuigi see on rumal. [...] Euroopa Liit on turu ümberjaotamise mehhanism, et võtta tootmine suurte kompaniide kätte, aga ülejäänud las ostavad, meiesugused. [...] Varem olid Eestis tehased ja põllumajandus, mis töötasid Venemaa suure turu jaoks, praegu ei ole mingisugust turgu. [...] Euroopa Liit muudab Eesti sihikindlalt Euroopa tagahooviks.»

«Keskerakondlaste ja venelaste mentaalsed väärtused kattuvad. [...] Meid usaldatakse ja teatakse, et me täidame oma lubadused, seetõttu tuleb ka võit võidu järel. [...] Kõige edukamad valitsused olid need, kuhu kuulusid ka keskerakondlased. [...] Ansip on meie riigile väga palju häda põhjustanud. (...) Jäägu ta meie mälestusse kui kloun, mitte kui türann.»

«Euroopa Liitu astumine tähendab meie riigi paljaks röövimist.»

«Keskerakondlasi survestatakse kogu aeg, sest teiste valitsuses osalevate erakondade programmid on väga udused, need on keskendunud ainult sellele, et esitleda valijatele sisevaenlasena Edgar Savisaart ja Keskerakonda.»

«Kriisi ajal esines Tallinn ülepea kogu Eesti päästjana, takistades halvima täitumist.»

«Venekeelse elanikkonna ja Eesti erakondade huvid ei lange alati kokku, aga mis puutub Keskerakonda, siis olgu kas vene kooli, kodakondsuse, minimaalpalga või maksusüsteemi küsimused, siin on kõik võrdsed, sõltumata mis tahes rahvusgruppi kuulumisest.»

«Valitsuse  poliitika ei põhine euroopalikule, vaid sihukesele ladinaameerikalikule arengumudelile, mida rahvakeeles kutsutakse banaanivabariigiks, kus suur osa rahast jõuab väikese grupi inimeste taskusse ja veetakse Eestist välja, mis on kasulik välismaistele pankadele, mis Eestist kapitali välja pumpavad.»

«Keeleinspektsiooni otsus, et Keskerakonna plakatid rikuvad mingil moel keeleseadust, ongi kõnealune räpane poliittehnoloogia, kus kasutatakse administratiivseid vahendeid. (...) Tegelikult allub keeleinspektsioon Jevgeni Ossinovskile, kes on end valimistel positsiooninud kui vene valija parim sõber. (...) Nüüd kardab Ossinovski midagi lubada vene gümnaasiumidele, sest ei suuda ka seda täita.»

«Rõivas kutsus meid «rohelisteks mehikesteks», keda valitsusse lasta ei tohi. (...) Keskerakond ütleb otsesõnu, mida tuleks teha, et säilitada venekeelne gümnaasiumiharidus, vastavalt sellele tehke ise järeldused.»

«Keeleinspektsioon mängis väravaaluse tänavapoisi rolli, kes end mõnele tõsisele möödujale [Keskerakonnale] külge kleebib, et tüli alustada. (...) Keeleinspektsioon on inkvisitsioon.»

«Eestis ei ole demokraatiat ega sõnavabadust, kuid kunagi me saame sõnavabaduse.»

«Keeleinspektsioon on parasiitorganisatsioon, mida absoluutselt kellelegi vaja ei ole.»

«Selle sotsiaal-mjandusliku süsteemi raamides, kus me juba üle 23 aasta elame, ma räägin loomulikult kapitalismist, ei ole sellel probleemil [vaesusel] põhimõtteliselt lahendust. (...) Eelseisvatel valimistel tuleb teha katse muuta poliitilist trendi (...). Šanss oleks olemas siis, kui keskerakondlased ja sotsiaaldemokraadid koguksid koos üle 50% häältest, suudaksid kokku leppida, kui neil jätkuks poliitilist mehisust ja mõistust selle trendi korrigeerimiseks.»

«Mis kõige peamine – kodakondsus. (...) See, mis toimub vene kooliga, on mõttetu, ebainimlik eksperiment, mis midagi head kaasa ei too. Lapsed [Eestis] käivad naabri botikutega. (...) Ja kord aastas viiakse neid kuidagi ooperisse, kui laps on piisavas koguses tühje pudeleid ära andnud.»

«Narval oli eriline roll mitte ainult Eesti majanduses, vaid kogu loodeosa [NSVL] majanduses. (...) Säilinud on suhted Venemaa energiasüsteemiga, tõsi küll, ainult üldise regulatsiooni tasemel. (...) Narva sai esimesena tunda lööki, mis tabas transiiti. (...) Kui me räägime sanktsioonidest ja kogu sellest jampsist Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. (...) Kogu ühiskondlik elu vajub täiesti kiiva.»

«Meil on piisavalt vastik olukord, meil on õudne valimiste süsteem... Faktiliselt ei vali me parlamenti, faktiliselt valime me valitsust. (...) Võimust kinni hoidvate parem-liberaalsete erakondade huvides diskrediteerivad massiteabevahendid parlamenti.»

«Kohe, kui meile [Eestisse] tuleb soomustehnika, tekivad ka objektid raketi- ja pommilöökidele [Venemaa poolt], kohe, kui tekib NATO baas, saate te taktikalise tuumarelva [Venemaa] tõenäoliseks sihtmärgiks. Kui ma kuulen, et nad [reformierakondlased ja sotsiaaldemokraadid] neljakümne soomuki ostuga suurendavad riigi julgeolekut, meil ei piisaks isegi 50 protsendist SKTst, et tõepoolest vastu seista tõenäolisele vastasele, keda nad sellisena näevad, kindlustades endale julgeolek, see on raha asjatu raiskamine, mida kellelegi ei ole vaja, see vähendab, ei suurenda meie julgeolekut.»

«Kogu see välispoliitiline retoorika on põhimõtteliselt mõeldud siseriiklikuks kasutamiseks, see on valimiseelse kampaania osa, ja teiseks, meid hirmutatakse idanaabriga, põhimõtteliselt ei olegi seda vaja varjata, kõik saavad niigi aru, et jutt on Venemaast, Venemaa meid ei ründa, me oleme NATO liikmesriik, siis see tähendaks, nagu peaksime me võimalikuks, et suur riik soovib kolmanda maailmasõja alustamist, sest nagu teada, peavad kõik NATO liikmesriigid Eestile kohe appi tulema, või me ei usu, et NATO meid kaitseb, ja siis kerkib küsimus, miks me ülepea oleme selle organisatsiooni liikmed. Me kas usume kolmandat maailmasõda või me ei usu NATO tegusust, mõlemal juhul ei ole üldse loogiline arutleda mingi Venemaa-poolse agressiooni üle.»

«Hädavajalik on mõista, et hääletades sotsiaaldemokraatide poolt, valite te Reformierakonna ja praeguse kursi jätkamise.»

«Need inimesed (sotsiaaldemokraadid) viivad meid finants- ja majanduskatastroofi, kõigis valdkondades.»

«Meil on viimane võimalus muuta elu selles riigis [Eestis]. (...) Teist võimalust ei tule, sest nelja aasta pärast lõpeb Euroopa-poolne rahastamine, meile jääb eelarve, kuhu ei laeku, lõhutud majandus, hävitatud põllumajandus ja laiali jooksev elanikkond, seejuures järsult vananev, kui me ei lähe valima ega vaheta välja seda rahvavaenulikku valitsust.»

----

* Toimetaja märkus. Nimi korrigeeritud.