Priit Pullerits: häbistatu saab heategijaks

Moskvas näeb näitust, kus Venemaa presidenti Vladimir Putinit on kujutatud superkangelasena Foto: Maxim Shemetov/REUTERS/Scanpix

Ligi neli aastat tagasi, pärast Sotši talimängude lõppu, pakatas Venemaa president Vladimir Putin enesekindlusest. Ta kiitles, et Venemaa võttis olümpia korraldamisega suure riski, kuid see tasus end igati ära. Ja ütles: «Olümpia avas meie rahvuse hinge.»

Milline iroonia sisaldub neis lausetes nüüd, kui teame, millega Venemaa tegelikult riskis, kuidas see end põrmugi ära ei tasunud ning mida see kõik ütleb venelaste hinge kohta.

Äsjane Putini mammutpressikonverents näitas, et Venemaa ei ole Sotši olümpia dopingufiaskost endiselt midagi õppinud. Kõiges, mis päevavalgele on tulnud, on süüdi Moskva antidopingulabori endine juht Grigori Rodtšenkov, kes, nagu Putin kahtlustas, räägib nüüd Ameerikas FBI antavate ainete mõju all seda, mida sealne eriteenistus soovib.

Kurioossel kombel on Venemaa valitsus suutnud pöörata olukorra, kus iga südametunnistusega inimene lööks silmad maha, niipidi, et näidata end hoopis heategijana. Kuigi ROKi täitevkomitee jättis oma otsusega dopingust puhastele Venemaa sportlastele ukse Pyeongchangi olümpiale avatuks, sai Putin näidata end ülla isakesena, kui teatas: «Kindlasti ei kuuluta me välja mingisugust boikotti.» Teisisõnu: loon ise suure ohu ja siis likvideerin selle. Kangelane ju!

Aga vähe sellest. Veel kord sõna Putinile: «Me ei takista oma olümpiasportlastel osalemast, kui neil säärane soov on.» On ju lahke inimene, kas pole?

Venemaa olümpiakomitee president Aleksandr Žukov, kes kuu enne ROKi otsust oli kuulutanud, et «Venemaa sportlased ei kavatse olümpiamängudest neutraalse lipu all osa võtta», lubas nädal pärast ROKi otsust toetada Venemaa sportlaste osalemist olümpial kõigi võimaluste ja vahenditega. Näete, veel üks heategija!

Ent võtteid, millega üdini piinlik situatsioon enda kasuks pöörata, leidub Venemaa arsenalis teisigi. Parim kaitse on esiteks, teadagi, rünnak, ja teiseks kaastunde tekitamine. Nii ründabki Venemaa, et südametu ROKi karmi otsuse tõttu kannatavad nende süütud sportlased, kes ei saa Pyeongchangis võistelda Venemaa lipu all ega kuulda võidu korral Venemaa hümni. Sõna Žukovile: «Süütute karistamine on ebaõiglane ja ebamoraalne ning täielikult vastuolus olümpialiikumise põhimõtetega.» Saite aru, ROKi otsustajad, millised moraalsed hälvikud te olete?

Sellest ei suuda Žukov, Putin ja nende kamraadid muidugi aru saada, et Venemaa süütud sportlased ei kannata mitte ROKi otsuse, vaid Venemaa massiivse sigaduse pärast.

Aga miks peaks noile süütuile sportlastele üldse kaasa tundma? Pole paljud neist nii süütud ühtigi. Sest Sotši olümpiaga seotud paljastustele on laekumas lisa. Ülemaailmne Antidopingu Agentuur andis äsja teada, et peagi tuleb välja veel üle kolmesaja dopingut tarvitanud Venemaa sportlase nimi.

ROK tegi oma hiljutise otsuse liiga heatahtlikult. Ilmselge, et Venemaa pole sellest mingeid järeldusi teinud. Ega vist kavatsegi teha.