Karl-Eduard Salumäe

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Kui te peaksite jätma endaga samas trepikojas elavatele inimestele teate, et välisuks sulgub kehvasti ja kui lasta uks hooletult, tagantkätt kinni langeda, võib see lahti jääda, siis kuidas te teate vormistaksite? Variante on ju lõputult. Näiteks «Achtung-hellõu! Ole vunts ja vaata, et uks ikka päriselt kinni saab. Püsi terve!». Või siis hoopis lihtne ja korrektne «Palun veendu, et välisuks sulguks korralikult. Aitäh!». Millegipärast näikse popp olevat aga hoopis säärane stiil: «Paluks veenduda, et välisuks saab kinni!!!»

Tellijale

Niisugust stiili võiks nimetada passiivagressiivseks ja see lause peegeldab hästi, et inimene oli seda kirjutades tige. Seda sorti teate lugejale võib kergesti tunduda, et kui kirja jätnu seisaks ukse kõrval ja näeks, kuidas keegi kiiruga väljub, hakkaks ta kurgust pigistatud häälega tänitama veel enne, kui uks kinni läheb ehk selgub, kas see sulgub või mitte.

Häda ei olegi mitte selles, kuidas keegi tähti ritta laob, vaid selles, kuidas üksteisega suheldakse. Milleks vihastada ja seda kehvasti varjata, kui asja võiks rahulikult võtta ja viisakalt selgitada?