/nginx/o/2014/12/11/3600321t1h8753.jpg)
Eelmisel nädalal ringles Twitteris selline anekdoot. Poiss küsib bitcoin’idesse investeerinud isalt omale sünnipäevakingiks ühe bitcoin’i. «Mis asja?» küsib isa. «15 554 dollarit? Saad aru, 14 354 dollarit on suur raha! Ja milleks sul üldse seda 16 782 dollarit vaja on?»
Kõik need, kes tol hetkel bitcoin’ide meeletult üles-alla kihutavat kurssi jälgisid, said natuke muheleda ja minna siis oma arvutiekraanide juurde tagasi.
Kõige õigem on jääda rahulikuks ja tuletada meelde, et kui on mingi küsimus, mille kohta suurt midagi ei tea, siis ongi täitsa okei öelda, et sa ei tea. Kõigil ei pea olema arvamust. Kõigil ei pea olema kahetsust, et nad kaheksa aastat tagasi ei ostnud 10 dollari eest bitcoin’e, mis praegu oleks väärt 60 miljonit. Lennukad seisukohad, et bitcoin osutub kindlasti tulevikurahaks või et bitcoin on kindlasti ajaloo suurim mull, on lihtsalt seisukohad, sest me keegi ei tea.
«Me keegi ei tea» ongi justkui bitcoin’i lipukirjaks. Vaatame üle asjad, mida me teame.
Bitcoin’ide valem on ehitatud selliselt, et nende teoreetiline maksimumhulk on teada, neid saab kokku kaevandada 21 miljonit tükki. Praeguseks on neid kaevandatud 16,7 miljonit. Mitu miljonit bitcoin’i arvatakse olevat igaveseks kadunud, sest omanikud on need failid kas ära kaotanud või paroolid ära unustanud.
Bitcoin’i salapärasel loojal Satoshi Nakamotol (kes võib olla kas üks inimene või inimgrupp) arvatakse olevat ligi miljon bitcoin’i ja seda hulka pole bitcoin’ide loomiset peale mitte keegi puutunud.
Mis see bitcoin on, miks ta olemas on, mis temast edasi saab või ei saa ja millega see kõik lõppeb, on praegu suur müstika.
Ühest küljest ei saa finantsinimesed aru sellest, kuidas saab eksisteerida mingi vara, millel «ei ole midagi taga», nagu nad ütlevad. Bitcoin’idel endal pole mingit väärtust, on lihtsalt inimestevaheline tunne, mis selle väärtust hoiab. Aga samamoodi pole ju midagi taga näiteks kullal, seegi on lihtsalt kokkulepe. Ja peaaegu terve internet on üles ehitatud krüptograafia ja usalduse sümbioosile. Maailmas on suur hulk inimesi, kellele internetti kui metafüüsilist nähtust usaldada on iseenesestmõistetav.
Paljud bitcoin’i entusiastid ei saa aga aru sellest (või äkki saavad ja on ise sama küünilised), kuidas kõik need uudised bitcoin’ist tõmbavad ahneid avantüriste ligi nagu hobune parme.
Samuti tasuks neil korra järele mõelda, mis asi see bitcoin siiski on. Detsentraliseeritud efektiivne uus valuuta, nagu teda on proovitud näidata? Hetkel kindlasti mitte, sest ükski neist sõnadest ei ole tõsi. Järjest rohkem koondub nii bitcoin’e kui ka kaevandamisvõimsust vähemate inimeste kätte. Bitcoin’ide kaevandamisele ja pööritamisele kulub aastas neli-viis korda rohkem elektrit, kui terve Eesti sama ajaga kulutab ja valuutaks olemisest on asi kaugel. Kes täna bitcoin’i ostab, tahab sellest kümne küünega kinni hoida, sest juba räägitakse, et kurss läheb varsti 100 000 dollari peale.
Kõige selle kõrval on aga palju vähem tähelepanu saanud üks tähtis asi: saagu bitcoin’idest, mis saab, aga selle taga olev keerukas tehnoloogia nimega blockchain on saanud vägevad tuleristsed ja on kindlasti ülioluline tehnoloogiauuendus.
Me teame nüüd, et blockchain ja sellel põhinevad rahalaadsed tooted põhimõtteliselt töötavad ja saame jääda ootama, kas keegi suudab selle normaalselt meie kõigi teenistuses tööle panna või normaliseerub bitcoin ise tulevikurahaks. Ma olen kindel, et varsti kuuleme esimesest riigirahast, mis on blockchain’ile üles ehitatud ja küll oleks tore, kui see uudis tuleks Eestist.