Kirill Sazonov: peaasi on kaunilt lahkuda jaamast Minsk-2 ja jõuda jaama Minsk-3

Kirill Sazonov
, politoloog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavapilt Luganskist
Tänavapilt Luganskist Foto: SCANPIX

Kiievil on vaja Minski kokkulepetest välja rabelda, sest suurem osa neist on viitsütikuga miin Ukraina iseseisvuse ja riigi eksistentsi all, kirjutab Ukraina uudisteportaali Obozrevatel blogis Ukraina politoloog Kirill Sazonov.

Luganskis levitatakse lendlehti üleskutsega ühendada DRV[1] ja LRV[2] täiesti uueks riiklikuks moodustiseks. Arvata, et seda teevad Donetski spioonid Luganski rõhutud «donetskikeelse elanikkonna» toetusel, suudaks ilmselt ainult diagnoosiga optimist.

Lendlehtede sanktsioneerimata levitamise eest viiakse tänavalt kohe minema sügavale keldripimedusse. Ja ega ei ole ka päriselus olemas niisuguseid idioote, kes oleksid valmis riskima nende kahe ebariigi ühendamise nimel kolmandaks. Sest sel pole vähimatki mõtet. Sõnaga, mõtet ei ole, aga lendlehed on.

Ning arutlused käivad kohaliku põhjakihi kõige kõrgemal tasandil. See tähendab, et selleks kampaaniaks on saadud luba kõige kõrgemalt ning isegi on eraldatud raha trükivärvi ja paberi tarbeks.

Tegelikult oleks praegu veel hüpoteetiline ORDO[3] ja ORLO[4] ühendamine kasulik kõigile, välja arvatud mõnele sealsele relvastatud grupeeringu juhile, kelle meelest oleks parem olla «esimene Luganskis kui viies Donetskis». Aga nende arvamusega traditsiooniliselt ei arvestata.

Moskval lubab selline muutus välja ehitada ühtse võimuvertikaali, mida on palju hõlpsam juhtida. Lisaks kahaneb suude arv juhtkonnas, kaovad dubleerivad organid ja eks varganägusidki jääb ka vaat et kaks korda vähemaks. Protsesse saab kontrollida tõhusamalt ja vähema pingutusega.

Aga kõigil neil plussidel on mingigi mõte ainult ühe stsenaariumi korral: Moskva võtab kursi konflikti külmutamisele ja Donbassi okupeeritud alade säilitamisele nõnda-ütelda Ukraina Dnestri-äärsena.

Sellisel juhul on vaja luua pikaajaline töötav süsteem ja ühtne tsentraliseeritud võim. Aga kui on seatud ülesanne suruda ORDLO juba aasta-paari pärast Ukraina poliitilisele ja majanduslikule mänguväljale, siis ei tohi kindlasti midagi näppima hakata.

Täita tuleb kaks punkti

Igasugune Minski kokkulepetesse kirja pandud ORDLO staatuse (omaette rajoonid Ukraina koosseisus) muutumine, näiteks uueks vabariigiks, vürstiriigiks või impeeriumiks, tõmbaks kohe kokkulepetele jämeda kriipsu peale. Millele, muide, kõigi sõnul puudub igasugune alternatiiv (nagu puudus Budapesti memorandumil, eks ole?).

Mingeid plaane, visandeid ega teekaarte uue subjektiga meil läbirääkimislaual valmis ei ole. See tähendaks, et alustama peaks puhtalt lehelt. Ukrainat rahuldaks see stsenaarium sada protsenti. Sest just nimelt Minski kokkulepetest on vaja meil välja rabelda, tagasi vaatamata minema joosta ja mitte midagi kahetseda. Sest 80 protsenti neisse kirja pandust on viitsütikuga miin Ukraina iseseisvuse ja üldse meie riigi eksistentsi all.

Suures plaanis on läbirääkimistel meile prioriteetsed ainult kaks küsimust. Esimene neist on täielik tule lõpetamine niinimetatud separatistide poolt (meie juba esimesena ei tulista – tont võtku, milleks meil seda veel vaja oleks!). Jalaväe äraviimine, eraldusjoone kindlustamine olgu rahuvalvajate, olgu või krokodillidega, peaasi et oleks kindlustatud. Põhiline on, et valitseks vaikus ja keegi ei hukkuks.

Teine punkt on meie vangid. Nende eest võiks anda kolm korda enam meie kätte vangi langenud niinimetatud separatiste, lisaks veel paar Venemaa spiooni ja pealekauba kogu see Ukrainasse jäänud Vene maailma pooldajaskond. Võtke aga ja tõmmake minema. Punkt. Need kaks punkti seisavad päevakorras juba täna – nagu seisid ka eile.

Mis puudutab aga valimisi okupeeritud alal, rahvamiilitsa loomist, rahvaprokuratuuri loomist, siis sellega meil ei põle. Rahvakohtuid või kas või lintšikohtuid, olge lahked, looge aga, kui Venemaa need kinni maksab – meie võime oodata.

Peaasi on lahkuda jaamast Minsk-2

Tõepoolest, kui lahendada ära need kaks Ukrainale põhimõttelise tähtsusega küsimust, siis kõige muu üle võime kõnelda pikalt ja isuga, just nagu psühhiaater heas kliinikus patsiendiga, kes peab ennast Napoléoniks.

Tahate sellest rääkida? Aga palun. Kümme aastat võime rääkida – kuni Venemaal ei lõpe raha selle tsirkuse ülalpidamiseks. Ei lõpegi kümne aastaga? Räägime siis aga edasi.

Noored ja lastega pered sõidavad jätkuvalt vabale alale. Sest seal on normaalsed koolid, ülikoolid, sotsiaalsed garantiid ja komandanditunni asemel viisavabadus Euroopaga. On tööd. Mille eest makstakse grivnades, mitte aga toidupakkidega nagu Stirolis või Zasjadko kaevanduses.

Ukraina on kriisist toibunud ja suudab juba pakkuda mõningaid mõistlikke programme nende inimeste elu korraldamiseks, kes on ümber asunud või seda kavatsevad. Rahvastiku- ja majanduskriis «hunta käest vabastatud» Vene maailma tükikeses traavivad tulistvalu võidu ning isegi pärast nende verivahus kokkuvarisemist on raske öelda, kumb siis ikkagi võitis.

Kokkuvarisemine aga tuleb: seda on praegusi suundumusi arvestades oodata mõne aasta pärast. Ilma ühegi lasuta Ukraina poolt. Algul väike nõksatus, siinsamas ORDLOs, siis aga juba jalgade raginal murdumine «vanema venna» initsiatiivil. Nii et ühinege aga ja tõtake läbirääkimislaua taha!

Euroopasse saadame korra poolaasta jooksul aruande märkimisväärsest progressist läbirääkimistel. See neile meeldib. Nad tahavad üldse väga kuulda protsessi progressist, nii et mõnikord tundub, nagu muud neile vaja ei olekski. Otsime kõigile pooltele vastuvõetavaid variante.

Valimised? Loomulikult tuleb korraldada. Aga millise süsteemi järgi ja mis saab ajakirjanduse ja erakondade vabadusega? Siin ei ole midagi lihtsat. Vaja on aega ja ulatuslikku arutelu. Tahate niinimetatud separatistidele miilitsavormi selga tõmmata ja nad rahvamiilitsaks nimetada? Olgu või kooli- või sanitarivorm: kuni teie olete tara taga, osaleme meie läbirääkimiste protsessis ega nõua midagi.

Jah, meil seisab ees pikk läbirääkimiste teekond. Kusjuures võtmetähtsusega on see, et keegi ei ole lubanud teel kedagi toita. Peaasi on kaunilt lahkuda jaamast Minsk-2 ja jõuda jaama Minsk-3.

Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane


[1] Donetski Rahvavabariik.

[2] Luganski Rahvavabariik.

[3] Donetski oblasti üksikud alad (vene keeles отдельные районы Донецкой области) – väljend selle oblasti Ukraina keskvõimule mittealluva osa kohta.

[4] Luganski oblasti üksikud alad (vene keeles отдельных районов Луганской области) – väljend selle oblasti Ukraina keskvõimule mittealluva osa kohta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles