Filosoof Jürgen Habermas on tõdenud, et avaliku sfääri toimimiseks on ennekõike vaja poliitikuid (kes on avaliku diskussiooni adressaadid) ja toimetajaid. Poliitikute roll on ennekõike kuulata kriitilist diskussiooni, kus osalevad professionaalsed ja teaduslikku teadmist omavad eksperdid, üldhuve esindavad eestkostjad, moraalsed maailmaparandajad, spontaanselt sekkuvad intellektuaalid ja erihuve esindavad lobistid. Toimetajate roll on seda diskussiooni korraldada, vahendada ja modereerida.
Selle asemel on meil diskussiooni osalised peaasjalikult poliitikud ja toimetajaid sisulises mõttes näha pole. On postmodernistlik meediaäri, mis hindab arvamuste pluralismi tõe otsimisest kõrgemalt ja mis ei leia piisavalt ressurssi, et kontrollida ja eelistada argumentidele, faktidele apelleerivaid arvamusi, karistada formaalloogika vigu ja manipulatsioone. Publik aga valib lihtsalt kultuuriidentiteedi ja grupikuuluvuse alusel endale poole, kellele pöialt hoida ja keda retweet’ida. Reklaamist liialt sõltuva ärimudeli puhul on toode lugeja ning tema tähelepanu edasimüümisel reklaamiklientidele pole toimetatud, faktipõhine ekspertuudis konkurentsivõimeline.
Eduka demokraatiaga riigi saab rajada tugevatele, kaasavatele institutsioonidele. Üks neist institutsionaalsetest jõududest on avalik sfäär. Poolteist viimast sajandit on läänemaailmas avaliku sfääri erapooletu korraldamise eest vastutuse võtnud ajakirjandus. Ajakirjanduse ühiskondlik roll on luua, hoida ja kasvatada ühist, võimalikult suurt osa Eesti elanikest hõlmavat avalikku sfääri. Ajakirjandus peab mõistagi jätkuvalt umbusaldama suuri eksimusi, ent aitama ühiskonnal paljastustest ka õppida, et üheskoos edasi minna.
Kompleksprobleemide ees seisvas ühiskonnas on populistlikud fenomenid normaalsed. Kui meil on toimiv ajakirjandus, siis elame populismi üle ja saame sellest ka kasu, kui suudame teha õigeid muudatusi. Kui aga ajakirjandusettevõtted jätkavad muutumist infot mittetoimetavateks meediaplatvormideks, võimenduvad populismiga kaasnevad riskid.
Kaju on töötanud Eesti Kaubandus-Tööstuskojas, poliitilise nõustajana peaministri büroos, riigikogus ja kaitseministeeriumis. Ta on parteitu, on kommunikatsiooni- ja lobiettevõtte Meta Advisory Group kaasasutaja, poliitika.guru kaastoimetaja ning katsub lõpetada Tartu Ülikoolis üle kümne aasta veninud õpinguid filosoofias.