Sander Punamäe: 50 musta ärapanijat

Sander Punamäe Foto: Kamilla Selina Lepik

Sõbrad, lepime kokku, et huumor ja tabav terasus peavad avalikul areenil olema standard, mitte unine ideaal. Sigatsev poliitiline kultuur taasloob mustreid, mis kanduvad läbi kõigi sotsiaalsete kihtide.

Küsisin kord naistevastase vägivalla vastu võitlevalt Sass Hennolt, kas sadomaso on ka vägivald ja seega halb. Henno vastas: «Kokkuleppeid võib teha, aga see peab olema mõlemapoolne.»

Samasugune kokkuleppe printsiip kehtib ka verbaalse vägivallatsemise puhul.

«Sa oled lurjus, su ema on purjus.» 

«Sa oled kõige suurem jorss.»

Need laused ei pärine poliitikasaatest «Foorum», kuigi viimaseid trende vaadates nii võiks arvata, vaid vulgaarsustest tulvil vabastiili luule- ja räpivõistlusest Battle For Sugar. Kusjuures kokkulepe võitja otsustamisel on üldjoontes sama, mis poliitikas võimu haaramisel – võidab see, kelle poolt rahvas kõige kõvemini karjub.

See oli umbes 15 aastat tagasi, kui jalkat tagudes naabertänava poistega andmiseks läks. Klassika. Üks ütles ühele, teine ütles vastu. Alfaisased kompasid verbaalselt piire, et näha, kes sel tänaval kõige kõvem lõvi on. See hetk, kui ka rivaalkamba kutid meie grupi liidri rõvedate tögamiste üle naerma turtsatasid, oli meil võit käes. Lapsed teavad, kuidas enda positsiooni kindlustada – parim kaitse on rünnak. Kust nad seda küll õpivad?

Ega ma isegi prillikivi mõõtu välja ei anna. Tasapaksu hülgemöla ajan sageli, kuid vanade kamraadidega saunas, kus keegi haiget ei saa. Miks? Ega me muud moodi vist enam suhelda ei oskagi.

Lisaks domineerimisele ja ego rahuldamisele on vahel lihtsalt pull koos omakülameestega lõõpida. Ürgne koopamehelik viis sotsiaalsete hierarhiate ehitamisel annab kindlustunde, et mina tean, kuidas asjad tegelikult käivad. Mõistetavatel põhjustel kuulub labasus ka poliitikute tööriistakasti – selleks, et poliitikat teha, on vaja võimule saada. Ja võimule saab, kui rahvas on sinu poolt.

Eesti üks aegade suurimaid sõnameistreid, kes omas kontekstis getoräppari Eminemi mõõdu välja andis, seto leeloema Hilana Taarka, saavutas sellise au ja kuulsuse, et temast 100 aastat hiljem ka film vändati. Sõnal on jõudu.

Ka poliittandril tundub kõige olulisem olevat väitlemis- ja argumenteerimisoskus. Kodumaine ideede võitluskatel on aga üle keemas: teadlikult võetakse südametunnistuse kiuste järsemaid positsioone nii sisulises kui vormilises mõttes.

Teravused tõmbavad tähelepanu, ja kuigi see piiratus, kust sünnivad kirg, armastus, viha ja pettumus, teeb meist inimese, ei vabanda ka mänguteooria populismi välja. 

Ärapanemine on vastutustunde küsimus. Vahendeid valimata lahmimine ja üksteisest üle karjumine suurendab lõhet riigijuhtide ja rahva vahel.