/nginx/o/2017/12/13/7403263t1h6b1c.png)
Kunstikool Pallase ruumes kõneles teisipäeva õhtul dr.V.Hion andekusest. Kõneleja arvates on kõige huvitavamal viisil püüdnud andekuse probleemi lahendada dr. Alf.Adler, kes läheb välja organite alaväärtuslikkuse seisukohast.
Postimees 1933. aastal: andekuse kuriosumeid. Silmadefektiga isikud on maalijad ja kurdid muusikuteks.
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
13. detsember 2017, 18:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Adleri poolt oli teostatud rida uurimusi, mille tulemused olid üllatavad. Nimelt selgus, et 70 prots. maalijatest olid silmadefektid, samuti esines muusikategelaste juures kõrvadefekte ja skulptoritest oli vasakukäelisi.
Et sellest nõrkusest areneb andekus, on tingitud sellest, et sellele nõrgale kohale hakatakse omistama suuremat tähelepanu ja seda treneerima. Ja nii kompenseeritakse see haiglane või nõrk elund üle ning nii võib areneda sellest välja lõpuks andekus.
On võidud tähele panna, et loojate inimeste juures esineb ikka puudusi, kuid nad on osanud ja neil on olnud julgust teha oma puudustest voorused ja see on neid asetanudki vaimutegelaste esiritta.
Andekus ei peitu aga mitte kõige nõrgemal kohal inimese organismis, vaid teinekord ka kõige tugevamal. Andekad on inimesed, kelles on tekkinud tunne, et nad ei taha mitte teistelt saada, vaid teistele anda, et nad pole mitte teine tema, vaid esimene mina. Selliseid inimesi vajab ka ühiskond.
14.12.1933