Heldur-Valdek Seeder: autoülevaatuse võimalused välismaal

Heldur-Valdek Seeder Foto: Eesti Vabaerakond

Kui Saksamaal tehtud ülevaatused on head Saksa autole, siis miks peab Eesti ametnik jalgratast leiutama ja sealsete reeglitega ülevaatusi Eesti registris olevatele autodele mitte aktsepteerima, küsib Heldur-Valdek Seeder.

2. juunil 2016 refereeris Postimees majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) transpordi asekantslerit Ahti Kuningat ametkonna plaanist muuta liiklusseadust 2017. aasta jooksul, misjärel saaks maanteeamet alustada tegevusi koostöölepingute sõlmimiseks. See  võimaldaks Eestis registreeritud autodel teha korralisi tehnoülevaatusi ka teistes Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides.

Tehnoülevaatustele Euroopa Liidus on kehtestatud ühtsed miinimumnõuded direktiiviga 2014/45/EL. Direktiivi preambula punkt 16 rõhutab iga liikmesriigi õigust aktsepteerida teistes liikmesriikides tehtavaid tehnoülevaatusi [1].

Liiklusseaduse paragrahvi 73 lõige kaks sätestab, et tehnonõuetele vastavuse kontrolli (see tähendab ülevaatuse läbimist) tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega.

Ent seaduse rakendamiseks oleks minimaalselt veel vajalik:

1. Eesti ühepoolne deklaratsioon, et Eesti aktsepteerib teistes ELi liikmesriikides kooskõlas direktiiviga 2014/45/EL teostatud tehnoülevaatusi.
   
   Deklaratsiooni saab koostada valitsuse otsuse vormis ja üles lugeda ka liikmesriigid, kui mõne tehnoülevaatusi Eesti ei soovi aktsepteerida. Näiteks võib puududa vajadus aktsepteerida Lätis tehtavaid tehnoülevaatusi – kuivõrd sealt sõit Eestisse korralisele ülevaatusele ei ole ebamõistlikult koormav.
   
   Ühepoolne deklaratsioon on mõistlik ja kuluefektiivne olukorras, kus Eesti kodanikud on aktiivsed «vanades liikmesriikides» õppima ja töötama, vastupidine huvi on aga vähene.
    
2. Deklaratsiooni saab teha liikmesriikidele teatavaks direktiivi 2014/45/EL artiklis 15 sätestatud riiklike kontaktpunktide kaudu või ka välisministeeriumi kaudu.
   
    
3. Liiklusregistri pidamise põhimäärusesse vaja lisada sätted Eestis registreeritud sõiduautodele muus ELi liikmesriigis tehtud tehnoülevaatuse andmete sissekandmiseks.
    

Ülevaatusvõimalust välismaal vajavad eelkõige pikaajaliselt välisriigis viibijad (lähetatud, õppurid, praktikandid) või ka mitme välisriigi vahel liikujad. Vahel võib viibimine välismaal kesta aasta või mitu. Reeglid, millal autot teise liikmesriigi registrisse kanda ja millal puudub vajadus, leiab Euroopa Komisjoni veebilehelt.

Samas peab mainima, et sõit Eestisse ülevaatusele ei pruugi olla mõistlik. Näiteks Hispaaniast Eestisse edasi-tagasi sõitmine tähendab 7774 kilomeetrit, kümme täistööpäeva, 544 liitrit bensiini (seitse liitrit 100 kilomeetrikohta). Ühe bensiiniliitri põletamiseks vajab automootor 1,74 kilogrammi hapnikku selle sõiduga moodustub kokku 1302 kilogrammi süsihappegaasi. Tulumaksuseadus võimaldaks maksta 0,3 eurot autohüvitist iga läbisõidetud kilomeetri eest, seega kokku 2332 eurot. Ettevõtte auto korral lisandub auto kuludele juhi palga- ja lähetuskulu.

MKMi veondus- ja liiklustalituse juhataja Hindrek Allvee on selgitanud, et Liiklusseadus ei näe praegu ette võimalusi tehnoülevaatuse tegemiseks mõnes teises liikmesriigis. Samuti on maanteeamet originaalselt riigi ülesandeks oleva tehnonõuetele vastavuse kontrolli halduslepinguga ära volitanud Eesti eraõiguslikele juriidilistele isikutele.

Lisaks on Eestis tema sõnul lisaks direktiivi nõutavatele kehtestatud ülevaatustele lisanõudeid, mis teises liikmesriigis ülevaatuse tegemisel võivad jääda täitmata. Ja juhul kui liiklusseadus muudetakse välismaal tehnoülevaatusi võimaldavaks, siis tuleb Eestil iga liikmesriigiga sõlmida eraldi koostööleping ja määrata selles liikmesriigis asuvad pädevad ülevaatuspunktid Eesti autodele tehnoülevaatuste tegemiseks.

Lõpetuseks: liiklusseaduse muutmise algatas MKM 15.09.2016. Direktiivi 2014/45/EU kiireloomulise rakendamise vajadus tingis, et ühendusesisest tehnoülevaatust käsitlev ja täiendavat analüüsi vajav osa võeti direktiivi rakendamise eelnõust välja. MKM plaanib selle uuele kooskõlastusringile saata 2018. aasta esimeses pooles.

Mida sellest kõigest arvata? Et Bürokraatial on kalduvus lahendada asju kõige komplitseeritumal võimalikul viisil, tootes nii uut asja enda edendamiseks mittevajalikku bürokraatiat. Nii saame lugeda 15.09.2016 registreeritud liiklusseaduse muutmise eelnõu punktist 180, et MKM soovib hakata sõlmima teiste liikmesriikide ülevaatuspunktidega (ilmselt pöörast arvu) koostöölepinguid.

Teise liikmesriigi ülevaatuspunktid lepingupartnerina peaks eelnõu järgi olema kompetentsed ülevaatusi läbi viima Eestis kehtestatud reeglite kohaselt. Justiitsministeerium teeb märkusi eelnõule sama hea bürokraatliku tasemega, kooskõlastuskiri 14.03.2017 number 1032.

Ametkondade lähenemine ei ole mõistlik, ei ole vaja sõlmida koostöölepinguid ja nõuda Eesti nõuete rakendamist. Majandusminister ja justiitsminister võiksid siinkohal bürokraatiat hakata ohjama. Lahendust pakkusin eespool (mis minimaalselt vajalik).

Kui Saksamaal tehtud ülevaatused on head Saksa autole, siis miks peab Eesti ametnik jalgratast leiutama ja sealsete reeglitega ülevaatusi Eesti registris olevatele autodele mitte aktsepteerima?

---

[1] Liikmesriigil peaks olema õigus määrata väljaspool tema territooriumi asuvad ülevaatuspunktid läbi viima tema territooriumil registreeritud sõidukite tehnoülevaatust, kui kõnealustel ülevaatuspunktidel on juba oma asukohaliikmesriigi tegevusluba viia läbi sõidukite ülevaatust.

[2] 180) paragrahvi 191 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: «(11) Valdkonna eest vastutav minister võib volitada maanteeametit sõlmima Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutusega koostöölepingut liiklusregistris registreeritud rahvusvahelises liikluses osaleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimiseks vastavas liikmesriigis kooskõlas käesoleva seadusega ning tingimusel, et vastavas liikmesriigis on tehnonõuetele vastavust kontrollivale isikule sätestatud vähemalt samaväärsed nõuded käesoleva seaduse paragrahvides 74 ja 192 sätestatud nõuetega. Lepingu kohustusliku tingimusena määratakse vastava liikmesriigi pädeva asutuse kohustus tagada, et mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontroll viiakse vastavas liikmesriigis läbi käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt.»