Risto Berendson

FOTO: Erik Prozes / Postimees

See juhtus umbes kolm aastat tagasi Venemaal. Vaatasin Ust-Luga piirivalvekordonis tõtt kaameraobjektiiviga ja Vene Föderatsiooni laigulises vormis piirivalvur tegi minust nii portree kui ka profiilfotod. Sellest õhtust olen Venemaa andmebaasidesse sisestatud piiririkkuja Risto Berendsonina. Järgmine «vahelejäämine» tooks mulle naaberriigis kaasa reaalse vangistuse.

See võiks olla halenaljakas, kui sellega ei kaasneks reaalne oht. Seetõttu olen vältinud viimastel aastatel Venemaale sõitmist. See, kuidas mind seal piiritsooni rikkujaks vormistati, oli kaugel õiglusest ja õigusest.

Olime Venemaal turismibussiga, et külastada Soome lahe ääres vennasrahvaid isureid ja vadjalasi. Venemaal on piiritsoon 30 kilomeetrit piirist ehk sisuliselt kogu Kingissepa linna ümbrus ja Soome lahe äärsed alad. Tsoonis viibimiseks on vaja eriluba, mis antakse ainult FSB heakskiidul.

Meie saabumisele eelnenud hommikul öeldi FSB kohalikust kontorist, et kõik on korras, mingu meid võõrustav giid piirivalvekordonisse lubadele aga lahkelt järele. Giidile avati kordonis isegi uks, aga kui saadi aru, et külaline soovib eestlaste piiritsooni lube, tõmmati see sama kiiresti ta nina ees kinni. Ei aidanud koputamine ega kordonisse helistamine.

Kui me mitu tundi hiljem bussiga oma peatuspaika jõudma hakkasime, peatas meid maanteel piirivalvuri sau. See ei olnud juhuslik kontroll. Oodati just nimelt meid. Jutt oli lühike: kuna puuduvad piiritsooni load, eskorditi meid vilkuritega autode saatel kordonisse kontrolli.

Järgnes protseduur stiilis «kes sa oled ja mis tööd teed». Olles äsja saabunud reporteritöölt Ida-Ukraina sõjakoldest, oli mul targem oma ametit varjata. Luiskasin, et olen postiljon. Ma ei kujuta ette, mida enne mind üle kuulatud endine sõjaväeluuraja endast rääkis. Meiega tegelenud piirivalvureid asja sisuline pool muidugi ei huvitanud. Kogu protseduuri saatis soov asjaga kiirelt ühele poole saada, sest ilmselgelt oli meiega mässamine piirivalvureile kohustus, mis lihtsalt tuli FSB jaoks ära teha.

Kandnud mind koos fotodega oma registrisse, sain ametliku karistuse: hoiatuse loata piiritsoonis viibimise eest. Panin allkirja alla ja asi vask. Piirivalvur kordas suusõnaliselt üle, et teise seesuguse rikkumise puhul enam hoiatusega ei piirduta.

Sellest päevast olen ma FSB eestvedamisel Venemaa registrites näo ja passiandmetega kirjas piirireeglite rikkujana. Kui FSB tahab, võib Venemaal see saada igaühest meist. Ka siis, kui lähed Jaanilinnas esimesest tanklast pirukat ostma. Paragrahv on sellega täidetud – loata piiritsoonis viibimine.

Minu kui korduvrikkuja puhul tähendaks see ilmselt Vene meedias ilmuvaid spioonilugusid. Seetõttu jääb meil üle  äsja seal spionaaži eest 12 aastaks vangi mõistetud Raivo Susile ja tema lähedastele vaid inimlikult kaasa tunda.