Raekoja kell näitab algava päeva teist tundi. Kogu linn magab eelmise päeva tööväsimust välja. Annelinna ühes majas ühes korteris tõuseb sel ajal üks noor mees asemelt üles. Arvatavasti teeb ta seda vaikselt, et mitte peret äratada, poeb töörõivastesse ja astub õue. Majade vahel on vaikne, bussid veel ei käi.
Edasi 1983. aastal
Mees suunab sammud kommunaalkombinaadi Jaama tänava garaaži juurde. Ega traktor ilma kuuma veeta käima ei lähe, nõuab sisemusse oma kolm ämbritäit. Turts, turts – paistab lubavat küll. Veel pool ämbrit tulist vett juurde. Nüüd ehk? Paar arglikku popsatust ja traktor lööb lörina lahti. Samas toob masin rahulikuma, tavalise tööhääle kuuldavale. Veelkord ring ümber traktori ja sõit võib alata.
Voldemar Kritt on kuus aastat saha ja harjaga kõnniteid puhastanud. Nii suvel kui talvel. Muidugi võiks öisel ajal sõita ka ülestõstetud sahaga, kuid selle traktorijuhi kohusetunne ei luba. Ta pühib üle, mis sest, et tema hoolde antud kõnniteed ja pargirajad asuvad hoopis mujal.
Tavaliselt hakkab kõige kaugemast servast pihta. Sõidab üle Tammsaare pargi kõnniteed. Kui vaja, teeb tiiru Maarjamõisa kanti. Tema hooles on ka Toome teerajad ja Tähtvere pargi algusosa. Hulk tööd on kesklinnas, EPA peahoone ees, Kaunase pargis, Leningradi maanteel, Emajõe kaldal, Raadi pargis. Peaksime selle kõik kokku arvama saaksime 90 000 m². Nii palju kõnniteid puhastab Krikk ühe vahetuse jooksul.
18.12.1983