Juhtkiri: Venemaa kättemaks Eestile

Raivo Susi Foto: Kaader Jaanus Piirsalu videost

Juba külma sõja ajal kasutas Nõukogude riiklik julgeolekukomitee välismaalasi pantvangidena, et neid oma läänes sissekukkunud luuretöötajate vastu välja vahetada. Näib, et Venemaa eriteenistused on naasnud vanade võtete juurde.

Nimelt mõistis Moskva linnakohus täna kinnisel istungil Eesti ärimehe Raivo Susi (53) süüdi salakuulamises. Susit karistati 12 aasta pikkuse vangistusega range korraga koloonias. Tundub, et mäng käib selle nimel, et idanaabri luureteenistused saaksid ta mõne oma vastu välja vahetada.

Tõsi ta on. Kaitsepolitseiamet on Venemaa kasuks luuranud isikute kinnipidamises edukas olnud. Näiteks ainuüksi selle aasta jooksul on avalikkusele teadaolevalt vahele jäänud kolm agenti. Aga nagu ütles kultusfilmis «Vend 2» Sergei Bodrovi kehastatud Danil Bagrov: «Venelased omasid sõjas ei jäta.» Üldsus oli sellele tunnistajaks tunamullu, kui pikaks ajaks vangi mõistetud riigireetur Aleksei Dressen vahetati välja Eesti pinnal vabaduse kaotanud eriteenistuja Eston Kohveri vastu.

Ka Dresseni abikaasa rääkis hiljem meediale, et ei kaotanud usku oma mehe tööandjasse. «Loomulikult lootsin, et mind aidatakse – venelased ju omasid ei jäta. Minuga kohtusid Venemaa vastuluure esindajad. Nad lubasid mulle, et teevad kõik, et minu mees saaks varem välja.»

Paraku jäävad meie riigi käed Susi puhul lühikeseks, sest hetkel pole «spioonivahetuseks» mõjuvat põhjust. Esiteks on eestlane puhtalt eraisik, aga mitte salakuulaja. Tõepoolest, Susi tegutses valdkonnas (sõjaväelennundus), kus kokkupuude välisluureteenistustega on vältimatu. Ent isegi Vene võimud ei ole seni suutnud tõendada, et kinnipeetu kogus salajast teavet. Teiseks ei saa me idanaabrite sissekukkunud agentidele püsti panna otseliini vanglast vabadusse. Eesti-vastane tegevus peab siiski saama karistatud.

Eesti mehe juhtum tuletab meelde sedagi, et Venemaal on võimudel tavainimestele lihtne midagi inkrimineerida. Susile pandi süüks kümme aastat tagasi tehtud teod. Postimehel on selle kohta rääkida oma hoiatav lugu.

Umbes paari kuu eest tuli Postimehe toimetusele Venemaalt ümbrikus kiri. Keegi mees kirjutas, et on Venemaa relvajõudude eruohvitser ja teenis nõukogude ajal Eestis. Ta kutsus meid enda juurde külla, et rääkida Ida-Ukrainas alla lastud Malaisia reisilennuki juhtumist ja selle taga olnud raketisüsteemist Buk. Otsustasime, et ei võta kutset vastu. Põhjus on lihtne: teisel pool Narva jõge loetakse sõjaväega seotud teavet riigisaladuseks ning selle avaldajaid ootab kinnivõtt ja vanglakaristus.

Seega, kes soovivad sõita Venemaale, peavad olema väga ettevaatlikud. Neid võidakse mõnes suuremas mängus etturina ära kasutada. Susi juhtum ei pruugi jääda viimaseks.