Siim Kiisler: meie eesmärk on metsade säästlik majandamine

Siim Kiisler Foto: Internet

Keskkonnaministeerium alustab veel sel aastal ettevalmistusi kogu meie elukeskkonna jaoks väga tähtsa strateegilise dokumendi koostamiseks. See on metsanduse arengukava aastateks 2020–2030. Uue arengukava eesmärk on metsade säästlik ja võimalikult paljusid osalisi arvestav majandamine.

Veel enne jõule, 20. detsembril tutvustan metsandusnõukogule uue arengukava koostamise ajakava ja huvirühmade kaasame plaani. Ees seisab suur töö, milleks kulub peaaegu kolm aastat. Me kaasame sellesse töösse üle 20 huvirühma, nende seas metsade heaolu eest seisvaid kodanikualgatusi, mitu riigiasutust ja vähemalt kümmekond ettevõtjate liitu.

Keskkonnaministrina on mul hea meel tõdeda, et alustame uue metsanduse arengukava koostamist ajal, mil umbes pool Eestit on kaetud metsaga. Nii ei ole see paraku olnud sugugi kogu aeg. Metsaajaloolaste hinnangul oli Eestis nii palju metsa ka umbes kolmsada aastat tagasi.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva eel tasub meenutada, et esimese iseseisvusaja lõpus oli meil metsa umbes kolmandiku võrra vähem kui praegu. Siis raiuti üle 100 000 hektari metsa maha ainuüksi selleks, et rajada asundustalusid. Seda «lageraiet» ei saa meie vanavanematele muidugi pahaks panna. Elu tahtis elamist, inimene tundis ennast looduse osana ja kasutas seda vastavalt oma vajadusele.   

Praegune metsarohkus ei tähenda paraku seda, et metsandusega on kõik korras. Möödunud sajandi esimesel poolel tehtud suurte raiete tõttu on meile väga vähe alles jäänud sajanditevanuseid põlismetsi. Eriti väärtuslik mets tuleb kiiresti kaitse alla võtta ja seda oleme vastavalt metsanduse arengukavale ka teinud: kokku on praegu riikliku kaitse all ligi veerand metsast, millest omakorda pool ehk kokku 12 protsenti kogu metsamaast on range kaitse all.

Kuigi üldmahus oleme kaitse alla võtnud metsa isegi rohkem, kui praeguses arengukavas eesmärgiks seatud, on keskmisest kehvemini edenenud laane- ja salumetsade kaitse alla võtmine. Seepärast kavatsen veel selle aasta sees alla kirjutada käskkirjale, millega algatan uute laane- ja salumetsade kaitsealade moodustamise. Koos uute kaitsealadega kasvab range kaitsega salu- ja laanemetsade pindala praegusega võrreldes ligi kaks korda. Siis on tagatud range kaitse kõikides metsatüüpides sellises ulatuses, et on loodud eeldused nendele metsatüüpidele omaste vanametsa liikide säilimiseks ja üldiseks metsade elurikkuse kasvuks.  

Kuigi viimasel ajal on palju kritiseeritud eriti just suurte teede ääres silma riivavaid lageraieid, on Eesti metsa pindala, tagavara ja juurdekasv tegelikult järjepidevalt suurenenud. Keskmine raiemaht on viimasel viiel aastal olnud ligikaudu 10 ^{miljonit kuupmeetrit} aastas, metsa juurdekasv on aga samal ajal olnud oluliselt suurem – ligi 16 miljonit ^kuupmeetrit aastas (majandusmetsades ligi 14 miljonit ^kuupmeetrit aastas).

Seetõttu on metsa tagavara ainuüksi viimase kaheksa aasta jooksul kasvanud umbes kümnendiku võrra. Kokku on Eestis metsa üle 2,3 miljoni hektari ja puidutagavara on üle 475 miljoni tihumeetri.

Need arvud on pärit metsainventuuridest, mida korraldavad keskkonnaagentuuri spetsialistid. Aga on ka teadlasi, kes on need arvud kahtluse alla seadnud. Nii näiteks on väidetud, et Eesti metsade juurdekasv on tegelikult väiksem ja aastane raiemaht ei tohiks seetõttu ületada 8,5 miljonit kuupmeetrit.

Ministrina saan ma otsuseid langetada üksnes teadlaste uuringute ja arvutuste alusel. Seepärast on üks uue metsanduse arengukava väljatöötamise võtmekohti see, et teadlased jõuaksid üksmeelele ja lepiksid omavahel kokku, milline on meie metsade juurdekasv ja sellest tulenev sobiv raiemaht. 

Meie eesmärk on leida lahendus, kuidas saada nüüdisaegsete meetoditega võimalikult ajakohane ja objektiivne ülevaade Eesti metsadest.

Selleks kavatsen uue metsanduse arengukava koostamise raames ühe laua taha kokku kutsuda kõik osalised: avaliku võimu asutused, metsateadlased nii Tartu Ülikoolist kui Eesti Maaülikoolist, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Riigimetsa Majandamise Keskuse, Eesti Erametsaliidu, Eesti Keskkonnaühenduste Koja jt huvirühmade esindajad. Selle koostöö tulemusena peame jõudma üksmeelele metsade juurdekasvus ja raiemahus.

Lisaks metsade üle arvestuse pidamisele on endiselt aktuaalne kaitstavatele metsadele selliste reeglite kehtestamine, et kaitstud oleksid nii loodusväärtused kui ka metsaomanike huvid.

Kliimamuutustega kohanemisel ja nende vastu võitlemisel oleme astunud uude ajastusse ja metsade roll selles vajab senisest enam tähelepanu – uue arengukavaga tuleb ka selleks sihid seada. Samuti vajavad senisest laialdasemat käsitlemist metsade kasutamise  võimalused, lisaks puidu kasvatamisele ka looduses viibimine ja kõrvalsaaduste kasutamine. Need kõik on teemad, millele ootame huviliste tagasisidet, et saaksime ühiselt seada sihid meie metsade paremaks tulevikuks.