Kaspar Korjus

FOTO: Erlend Štaub

Mis kasu on e-residentsusest Eestile ja meie inimestele tõusnud ning millises suunas on mõistlik edasi liikuda, kirjutab e-residentsuse programmi juht Kaspar Korjus.

E-residentsus sai 1. detsembril kolmeaastaseks. Pidulike kõnede vahel on hea tagasi vaadata. 27 000 e-residenti on loonud 2847 ettevõtet ja nende seas on enam kui 4300 ettevõtte omanikud.

Esimene ja suurim võit ongi see, et meie enda loodud uus turg on kasvanud tuhandete inimeste võrra ning jätkab kasvamist iga nädalaga. E-residendid on valmis ostma meilt teenuseid, meie peame neid välja töötama. Teenuseid saab pakkuda Eesti riik ise, kuid väärtuslikke pakkumisi saavad e-residentidele teha ka ettevõtted.

Teine võit on kaudne tulu, mis tuleb e-residentide poolt kasutatud teenustelt ning ostetud kaupadelt, investeeringutelt, e-residentide ärireisidega seonduvatelt teenustelt, uute töökohtade ja sisemaise nõudluse kasvatamiselt. 1. detsembril avalikustati konsultatsioonifirma Deloitte analüüs, mille järgi võib kaudne tulu aastaks 2021 ulatuda potentsiaalselt 194 miljoni euroni.

Kolmas võit? Deloitte’i hinnangul on e-residendid toonud Eestile kokku 14,4 miljonit eurot tulu, millest 1,4 miljonit eurot on puhastulu ja 13 miljonit eurot kaudset sotsiaal-majanduslikku puhastulu. Seda on rohkem, kui riik on e-residentsusesse investeerinud – seega on plussis ka Eesti maksumaksja. Vastavalt Deloitte’i analüüsile võiks aastaks 2025 keskmine tegutsev e-residendi ettevõte olla Eestisse jätnud ligikaudu 70 000 eurot otsest ja kaudset puhastulu.

Neljas võit seisneb järjekindlalt kasvavates e-residentide otseinvesteeringutes Eesti ettevõtetesse. Hetkel pole piisavalt täpset statistikat, kuid jälgides e-residentide tegutsemist, saame kindlad olla, et sellised investeeringud just praegu tõesti Eestisse tulevad.

Viies võit on tuntus. Callisto Groupi poolt e-Eesti maine edendamise tegevuskava koostamise raames läbi viidud meediamonitooringu põhjal on e-residentsus üks enim Eestile positiivset rahvusvaheliselt kajastust toonud teemadest ja on globaalselt sotsiaalmeedias tugevaim e-Eesti teema. E-residentsus  on kaasanud Eestile ka suurel määral sõpru ja toetajaid üle maailma.*

Paljudel riikidel on samasuguste toetajate ja sõprade leidmiseks kulutada suured meediaeelarved. Meil on aga (praegu veel) ainulaadne teenus, mis lahendab ettevõtjate probleeme. E-residentsuse teavitusse on seni raha panustatud vähe. Isegi kui olla skeptiline, peaksime ju ometi tegutsema, kui Deloitte’i uuringu kohaselt võiks kümne aasta jooksul üks euro tuua tagasi 101 eurot? E-residentide järjest kasvav kogukond on ka suureks abiks e-residentsuse sõnumite edasiviimisel. Nende abil levib teadmine Eestist kui uue ajastu digitaalsest ühiskonnast.

Kuues võit seisneb Eesti võimaluses muuta maailma paremaks. E-residentsuse programm alustas ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsiga (UNCTAD) koostööprojekti «e-Trade For All». Asutajaliikmeteks on ka WTO, Maailmapank, Google, Paypal jt. Näiteks toetab programmi pilootprojekt naiste ettevõtlikkust Delhis, kus naisettevõtjad saavad alustada online-ettevõtlusega tänu e-residentsusele. E-residentsus saab anda paljudele inimestele võimaluse äri alustada ning aitab seeläbi kaasa majanduslike probleemide leevendamisele maailma eri piirkondades.

Seitsmes võit. E-residentsus on justkui labor, kust väljakasvanud ideed kiirendavad e-teenuste arengut tavalise Eesti inimese jaoks. Näiteks sai just tänu e-residentsuse programmile muudetud seadust, mis teeb ka Eestis lihtsamaks pangakontode avamise kohtades, kus kontoreid enam pole, ja Eesti kodanike ID-kaartide taotlemise keskkond sai inspiratsiooni e-residentsuse omast.

E-residentsus ei too Eestisse inimesi juurde, vaid aitab neil hakkama saada neis riikides, kus nad juba elavad. E-residentsus pole vaid digitaalse isikutunnistuse väljaandmine – hetkel on e-residentsuse suurim kasu inimestele üle maailma võimalus tegeleda globaalse ettevõtlusega läbi Euroopa Liidu riigis registreeritud ettevõtte, millel on ligipääs erinevatele rahvusvahelistele finantsteenustele. Näiteks Ukraina IT-ettevõtja jaoks on e-residentsus ainus võimalus saada ligipääs globaalsetele makseteenustele ja võtta tasu rahvusvahelistele klientidele osutatud teenuste eest koduriigist ära kolimata.

Jõuame e-residentsuse kaotuseni, milleks on hiljuti avalikkuse ette tulnud filipiinlastest variisikute juhtum. Teenus on atraktiivne ka neile, kel ei ole head kavatsused. Kui kokku on e-residentidega seotud ettevõtteid 4300, siis e-residente, kes on seotud enama kui kümne ettevõttega, on kokku neli. Tänaseks on meile teada üksikud juhtumid, kus e-residentsust on kuritarvitatud. Samas pole variisikute teema uus – sellega on Eesti ja kogu maailm tegelenud juba pikemat aega ning ka filipiinlasega seotud ettevõtted on asutatud enne e-residentsuse programmi algust.

Kuigi e-residentsuse taotlejatele tehakse tõhusat taustakontrolli, võib tuhandete inimeste seas ikka leiduda neid, kes ei taha seadusi järgida. Teatud mõttes on isegi hea, et esimesed sellised skeemid on välja tulnud nii ruttu. See annab signaali teistele «pahalastele», et e-residentsus ei ole hea võimalus õigusvastaste tegude jaoks. Järjest tugevam e-residendi tausta- ja järelkontroll võib ühel päeval viia ka soovini suunata kõik mitteresidendist ettevõtete juhid e-residentideks.

E-residentsus on Eesti riigi plaan, kuidas teenida täiendavat tulu ning arendada innovatiivseid teenuseid. Täpselt sama oluline on töö riskidega – nende kaardistamine ja maandamine, ka selles osas saame teistele riikidele eeskujuks olla. Mida rohkem seda arendada, seda suurem on mõju nii riigisiseselt kui maailma mastaabis. Eesti on esimene riik maailmas, mis pakub riigi väljastatavat digitaalset residentsust mitteresidentidele, ja meil on teiste riikide ees edumaa. Kuid juba lähiaastatel tulevad oma e-residentsuse programmiga välja näiteks Aserbaidžaan, Küpros jt. Seetõttu jätkamegi võimsamalt kui varem, et edumaad hoida ja suurendada ning riske vähendada.

---------------------

* Toimetaja märkus. Lõik on autori soovil täpsustatud 12.12.2017.