/nginx/o/2013/07/05/1875308t1h1e50.jpg)
/nginx/o/2009/10/28/257795t1hd7f8.jpg)
Riigile kuuluvat Estonian Airi tuleb kohaliku asemel juhtima välismaalane, Eesti Panga asepresidendiks ei pidanud enam sobima mees, kel puudub USAs või mujal läänes töötamise kogemus (siiski selgus, et vähemalt üks kahest võib).
Argo Ideon: Eesti kõlbmatu kogemus?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui nii edasi, tuleb küsida, mida Eestis omandatud hariduse ja töökogemusega varsti üldse on peale hakata? Kas 2011. aastal hakkab lõpuks omandama selgeid piirjooni Rein Langi kunagine ennustus, et kohalike rolliks jääb kotletti kahe saia vahele panna?
Olen kaugel sellest, et võõrsil omandatud oskusi ja laiemat maailmapilti ebaoluliseks pidada. Küll aga ei ootaks Eesti põhiseadusliku institutsiooni nõukogust signaali, et Eestis töötades pole olnud võimalik valitud alal piisavalt areneda ja pädevust koguda, juhtimaks meie riigielu ja majanduse olulisemaid sõlmpunkte. Selline jutt on kas viigileht varjamaks teisi põhjusi ja eesmärke või lihtsalt puhas rumalus. Et Eestis omandatud kogemuse ja oskustega saab vabalt hakkama kõrgetel ja vastutusrikastel kohtadel mujalgi, on tõestanud näiteks Siim Kallas, Kersti Kaljulaid, Signe Ratso, Erkki Raasuke ja paljud teised. Et Eestis omandatud kogemus oleks puudulik aluspõhi töötamaks siinsamas Eestis, võib olla tõsi vaid väga erandlikel juhtudel.
Näiteks – kui ühe võimaliku kandidaadina järgmiseks Eesti Panga presidendiks on räägitud Jürgen Ligist, siis hoolimata juttudest, et Eestil oleks paras Ligit Kreekale välja rentida, ei hakka meist keegi eeldama, et kandidatuuri vaagimise eel tuleks poliitikul Kreekas või Portugalis ametit õppimas käia. Eestis läbitud kriis on piisavalt teravat õppematerjali pakkunud.
Mis puutub Estonian Airi poolt välismaalasest juhi palkamisse, siis siin on veidi teine lugu – otsides kompetentsi kitsas valdkonnas, ongi mõtet laiemalt ringi vaadata. Kuid ka sellisel juhul pole mõtet rääkida, et tingimata peab kohe algusest peale välismaalast jahtima. Estonian Airi on varemgi pikka aega juhtinud välismaalased Jørn Eriksen ja Børge Thornbech, mis aga sugugi ei lahendanud automaatselt lennufirma probleeme.
Mõiste «välismaa» isegi on hägusem kui eales varem. Majanduses on selle asemel sageli kasutuses «kolmandad riigid», st need, mis euroliidust väljaspool. Arusaadav, et 1991. vaatasime kõik ammulisui lääne kogemuse poole, kuid aastal 2011 on Eesti ise osake lääne poliitilisest ja majandussüsteemist, üks kõige integreeritumaid riike Euroopas – miks peaks keegi veel häbenema kodumaal hangitud oskusi ja töökarjääri Eestis?