Sisserännanute ja riigis sündinudte töötuslõhe ning ametilõhe; tunnitootlikkus eurotsooni keskmisest.Graafikute uurimiseks vajuta luubimärgile.

FOTO: Eurostat, Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020. Graafika: Silver Alt

Massiline või pikka aega kestev ulatuslik sisseränne tähendab kogu ühiskonna ja kultuuri põhjalikku muutumist väga pikaks ajaks või koguni igaveseks. Eriti põhjalikult peab oma rände- ja rahvastikupoliitilised valikud läbi kaaluma väikerahvas, manitsevad ajaloolane Jaak Valge ja sotsioloog Aimar Altosaar.

Eesti rahvastiku ja majanduse areng on olnud omapärane. Okupatsiooniaastatel sarnanes Eesti rändearengult mitte välispiiriga kindlalt suletud Ida-Euroopa riikide, vaid nende Põhja- ja Lääne-Euroopa riikidega, mis olid alates 1950. aastatest massiimmigratsiooni sihtmaad. Selle tulemusel on Eesti välispäritolu rahvastiku osakaalu poolest praegu Euroopa Liidus Luksemburgi järel teisel kohal (33 protsenti tööealisest rahvastikust Eurostati tänavustel andmetel).

Teine meie ühiskonna eripära, mida alati tasub meeles pidada, on aga asjaolu, et ehkki Eestit iseloomustas sarnaselt Põhja- ja Lääne-Euroopa maadega varane demograafiline nüüdisajastumine, oleme oma lääne- ja põhjapoolsete naabritega võrreldes pigem vaene või keskmiselt jõukas ühiskond. Sellal, kui meie praeguse väljarände peamine sihtmaa Soome oma jõukusehüppe tegi, tammusime meie majandusarengu ummikteel.