Juhtkiri: mees, kes leiab õigeid sõnu

Tarmo Soomere Foto: Sander Ilvest / Postimees

Ajalehtede liidu välja antav pressisõbra tiitel läks väärikale mehele – Tarmo Soomerele. Teaduste akadeemia president on ajakirjanduse kaasabil teinud hiilgavat tööd lähendamaks teadust ühiskonnale, seda otse ja ausalt, suhtekorralduslikke riukaid kasutamata.

Ajakirjanduse keskne ülesanne on avalikkust teavitada, harida ja ka meelt lahutada. Akadeemik Soomere mõistab seda suurepäraselt. Sedagi, et nimelt teadus saab olla nii allikas kui aines, ning just siin peitub targa rahva varalaeka võti. Kui ajakirjandus peab teadust mõttetult keeruliseks ja igavaks ning teadus omakorda ajakirjandust pealiskaudseks ja kerglaseks, on raske mõistmist leida. Soomere seadis juba teaduste akadeemia presidendiks saades suhtluse avalikkusega esikohale ning on edukalt eeltoodud hoiakuid ümber kujundanud.

Töö viljad on küpsenud ja maitsevad hästi. Teadusteemad nii tipp- kui populaarteaduslikes käsitlustes on Eesti meedias saanud nähtavamaks kui kunagi varem. Teaduste akadeemia on olnud avatum, kutsunud ajakirjanikke aruteludele, toonud Eesti meediasse kolme minuti loengu formaadi. Postimehe lugejad-tellijad teavad akadeemikute tõsist artiklisarja laupäevasest arvamus- ja kultuurilisast AK, teaduskülgi ja -lugusid põhilehes, mitmekesist materjali Postimehe teadusportaalis Atlas.

Soomere on utsitanud ka meie noori teadlasi olema näoga ajakirjanduse ja seeläbi ühiskonna poole. Mitu tänavu loodud Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliiget on rikastanud Eesti avalikku debatti ning nende seast on kasvanud või kasvamas arvamusliidreid, kes kirjutavad sageli Postimehe arvamuskülgedel või arvamusportaalis. Kõik see on aidanud tuua ühiskonda teaduslikke teadmisi ja meie teadlaste uusimat loomingut.

Kahtlemata on Soomere andnud oma ametivendadele ja -õdedele isiklikku eeskuju. Aastal 2005, kui Eestit tabas jaanuaritorm, oli just Soomere see teadlane, kes hoiatas ajakirjanduse vahendusel avalikkust merevee ohtliku tõusu eest. Meeldejääv oli ka tema ülesastumine riigikogus 2009. aastal Nord Streami torujuhtme keskkonnamõjude küsimuses. Viimastel aastatel on mõjusaid esinemisi ja artikleid olnud tähelepanuväärselt palju.

Soomere trumbid on enesekindlus ja arusaamine, kui vajalik on asju selgitada ja veel kord selgitada. Poliitikuil on temalt palju õppida. Sedagi, et olles küll selgitaja ja eeskuju, on Soomere hoidunud enda isikut liigselt upitamast.

Pole vähimatki kahtlust, Tarmo Soomere on edendanud Eesti teadust ja ühiskonda ning aidanud meil teha head ajakirjandust. Pressisõbra ruupor on niihästi tunnustus kui kinnitus tema sõnumi väest.