«Naaber, hooli inimestest enda ümber!»

Naabrivalve tahvel Tallinnas Nõmmel Foto: Peeter Langovits

Traagilised sündmused Ida-Virumaal ning vahetult enne seda meie naabrite, soomlaste juures, on Eesti Naabrivalve liikumise juurde toonud palju inimesi küsimusega - kuidas ja mida nad saaks teha, et nende majas või piirkonnas selliseid koledaid sündmusi ära hoida.

Ühest küljest ei ole täna üle maailma populaarsust koguv naabrivalve kahtlemata mingi imerelv, millega kuritegevust likvideerida, samas naabrivalvest tõhusamalt toimivat kuritegevust pärssivat seaduslikku omaalgatust ei ole. Nagu maailma kuulsamad kriminoloogid on öelnud, on enamike kuritegude ärahoidmisel keskne märksõna hoolivus. Just hoolivus on see, millele on oma tegevuse üles ehitanud ka Eestis enam kui 9000 inimest ühendav

MTÜ Eesti Naabrivalve

.

Naabritega koostööst ei tasu otsida luuramist, naabri valvamist või muid inimese vaba liikumist piiravaid tegevusi. Naabritega tuleks leida see ühine koostöövorm, mis kõigile sobib, on see siis liitumine naabrivalvega, omavahel kontaktide vahetamine vms. Kui naabreid teatakse, siis väheneb piirkonnas anonüümsus ja tekib võimalus naabriga vajadusel ühendust saada. Elame kõrvuti teiste inimestega ja paratamatult tähendab see, et tuleb suhelda. Ei saa kapselduda oma väikesesse maailma. Kui on mingi põhjus kahtlusteks, naabriga suhtlemiseks, siis seda tuleb ka teha.

Mida siis teha, kui tõesti arvate, et naabrite juures toimub midagi kahtlast. Esimene soovitus: hinnake olukorda ja kui võimalik, vaadake ise, mis naabri juures toimub. Teine soovitus: kui ei ole soovi, julgust ise vaatama minna, mis naabrite juures toimub, siis helistage politseisse 110 ja kirjeldage oma kahtlusi. Küsige politseilt nõu, mida te antud olukorras veel ise teha võiksite, kuni politsei kohale jõuab. Kolmas soovitus: andke mõista, et sündmusel on tunnistajaid. Kui võimalik, kopsige uksele, kutsuge teisi naabreid appi ja tehke häält, küsides, kas kõik on korras. Kõige olulisem on jälgida, et enda tervis ja turvalisus ohtu ei satuks, hulljulget sekkumist ei saa kindlasti soovitada. Kui võimalik, siis soovitab Naabrivalve sekkumisel kaasa kutsuda kas oma perekonnaliikmeid või teisi naabreid, nii on hiljem juhtunul ka rohkem tunnistajaid.

Öisel vaiksel ajal on tavaliselt vähegi kõvem lärm üsna paljudesse korteritesse kuulda. Kui on teada, et mõnes korteris on aeg-ajalt pidutsemist või ei ole lärm midagi ebatavalist, siis pole mõtet ka hakata politseid välja kutsuma. Oluline on, et inimene mõtleks hetke, kas sündmus tundub ebatavaline või mingil moel kahtlust äratav. Ja kui politsei kohale jõudes on selge, et tegelikult mingisugust kuritegu toimunud ei ole, siis tuleb selle üle pigem rõõmustada, mitte peljata naabrite või politsei viha.

Võib-olla tasuks mõnikord mõelda ka sellele, et ehk vajame ise juhtumis naabri abi, sellisel juhul tahame ju küll, et meid aidataks. Ja loodame väga, et see abi võikski jääda soola küsimise valdkonda, mitte mõne julma kuriteo puhul abi ootamisse.

Mida siis alustuseks teha, et naabritega soojemaid suhteid luua? Kirjeldan lühidalt, kuidas alustada naabrivalvega. Ääretult oluline on, et initsiatiiv naabrivalvega alustamiseks tuleks elanikelt ja et see oleks rohkem kui paari inimese soov oma kogukonna turvalisuse parandamises osaleda. Kui elanikud on kokku leppinud, et soovivad naabrivalvega liituda, siis aitab MTÜ neil täita piirkonna naabrite kontaktide lehe. Küsime neilt nime, aadressi, telefoninumbrit, e-kirja aadressi ja auto registriandmeid ning allkirja, et elanik nõustub oma andmete jagamisega naabritele naabrivalves osalemiseks. Mitme aasta pikkune praktika on näidanud, et need kontaktid on naabritevahelise inforingi tekkimise eelduseks, vastasel juhul ei olegi reaalselt võimalik naabriga ühendust võtta, kui see vajadus peaks tekkima.

Üsna tihti küsitakse, et mismoodi see naabrivalve praktiline tegevus välja näeb, et kas peab naabrit ööpäev läbi aknast piiludes valvama hakkama? Seda võib ju ka teha, kuid, nagu mainitud, pole see naabrivalve põhiülesanne. Oluline on hoolida ja kui midagi märgatakse, siis kokkulepitud viisil tegutseda. Ja kui ikka väga valvata tahetakse, siis soovitame valvata ümbruskonda, mitte naabrit. Näiteks teha naabritega oma piirkonnas mõnikord pikemaid jalutuskäike, et oma silmadega veenduda elu-olu rahulikkuses. Ja kui siis midagi märgatakse, sekkuda vastavalt olukorrale ja oma ettevalmistusele.

Naabrivalves osalemine on igapäevaelu osa - võib öelda isegi, et täna üle maailma mitmekümne miljoni inimese eluviis. Naabrivalve raames on kindlasti koosolekuid ja infovahetust, kuid põhiline on ikka see, et inimesed hooliksid, suhtleksid omavahel, märkaksid kahtlasi tegevusi/inimesi ja reageeriksid vastavalt olukorrale. Eesti Naabrivalve ühing peab oma ülesandeks erinevaid reageerimisoskusi õpetada, aga jagab ka juhiseid, kuidas märgata.

Kui tänava ääres on ühtäkki neli telliskivi, aeglaselt mitmendat korda sõitev auto, võõrad trepikojas, siis selliseid asju märgates, infot naabritele, politseile või mujale kokkulepitud kohta edastades sünnibki turvalisus - koostöös loodud väärtus.