Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Lugeja kiri: ukselt ukseni ühistransport

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Linnaliiklus | FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Lugeja Erik Tiits kirjutab, kuidas digitaliseerimine võiks tulevikus kardinaalselt muuta linnaliiklust ja inimeste ühistranspordi kasutamist.

Ülemäärane autostumine on arenenud riikides üks suurimaid transpordiprobleeme. Maailmas on 1,2 miljardit autot ning 2035. aastaks usutakse nende arv kasvavat kahe miljardini. Seejuures on keskmine eratarbimises olev auto kasutuses vaid 5% võimalikust ajast ehk 80 minutit ööpäevas. Kõik see tähendab tohutut õhusaastet, meeletuid ummikuid ja puudulikku elukvaliteeti ning on viinud transpordisektori suurima murrangu lävele alates auto leiutamisest.

Muutused on võimalikud, sest lisaks teravale probleemile on praegu tekkimas ka tehnoloogiline võimekus selle lahendamiseks moel, mis ei tähenda inimestele olulist kaotust kvaliteedis ja mugavuses.

Kujutlegem olukorda, kus puuduvad ühistranspordi liinimarsruudid, bussipeatused ja sõiduplaanid. Iga inimene annab nutiseadme vahendusel lihtsalt teada, kuhu ja millal ta sõita soovib (näiteks: «esimesel võimalusel regionaalhaigla juurde», «kella 12.00ks Vabaduse väljakule» jne). Ühistranspordirakendus haldab reaalajas kõiki esitatud, muudetud ja tühistatud tellimusi, leides optimaalsed marsruudid ning optimaalse mahutavusega sõiduvahendid.

Loomulikult oleks selline süsteem iseõppiv kõigi kasutajate individuaalsete soovide ja harjumuste ning tipptundide suurema liiklusintensiivsuse suhtes. Ka sõidu eest makstav tasu võiks muu hulgas olla sõltuvuses selle täitmise kiirusest ning sellest, kas transporti soovitakse koduukse ette või ollakse valmis jalutama viis minutit mõnda «pop-up-peatusesse», mis asub parajasti samas suunas sõita soovivatest inimestest võrdsel kaugusel.

Eelkirjeldatud visioon, mis ehk tänasel päeval pisut ulmelisena võib tunduda, ent teenusekeskne transpordisüsteem ehk nn Mobility as a Service ei pruugigi olla eriti kauge tulevik. Pilootprojektide ettevalmistused ja katsetused juba toimuvad ning miks ei võiks meie väike e-riik ka siinkohal olla maailmale suunanäitajaks?

Erik Tiits, CGI Eesti ärijuht

Tagasi üles