Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Juhtkiri: brittide lask jalga

29
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
ELi lipp Briti parlamendihoone ees. | FOTO: JUSTIN TALLIS/AFP

Briti Iseseisvuspartei endine juht ja europarlamendisaadik Nigel Farage, kes õhutas aastaid Euroopa Liidust lahkumise meeleolu, tunnistas pärast referendumit: «Jah, me petsime oma Euroopa Liidust väljumise kampaania käigus.» Tagajärg on see, et Farage’i erakond on nüüd Suurbritannias poliitiline laip. Kui 2015. aasta üldvalimistel saadi 3,9 miljonit häält, siis selle aasta juunis 600 000. Farage on ennustanud oma erakonnale peatset lõppu, aga samasugune poliitiline laip on ta ka ise. Nii pole tal muid tulevikuväljavaateid kui loota pensionile Euroopa maksumaksjatelt.

Viimased küsitlused on näidanud, et pensionärid ja sinikraed, kes olid peamised Brexiti toetajad, on aasta jooksul oma otsust kahetsema hakanud. Mida aeg edasi, seda selgemaks saab, et britid on endale jalga tulistanud, kusjuures suurekaliibrilisest tulirelvast.

Kui küsida, millised kaks riiki on olnud suurimad kasusaajad Euroopa Liidust, siis need on Saksamaa ja Suurbritannia. Viimase ekspordist 52 protsenti läheb Euroopa Liidu maadesse, üle poole välisinvesteeringuid Suurbritanniasse on tulnud samuti teistest Euroopa Liidu maadest. Nende maht on viimase kümnendi jooksul kaks korda kasvanud.

Jah, tõepoolest maksid britid Euroopa Liidu eelarvesse üle kahe korra enam, kui sealt oma regioonide ja põllumajanduse toetuseks tagasi said. Kuid see oli väike hind, arvestades, et nad hoidsid veerandit Euroopa Liidu finantsturust enda käes. Kümnendiku Suurbritannia SKTst on seni andnud London City finantskeskus, mis omakorda on õitsenud tänu eurooplastele. Kindlasti rõõmustab Brexit Londoni Mandri-Euroopa peamist konkurenti Frankfurti, mida eurooplastest kliendid tulevikus eelistavad.

Brexit seab ohtu ka Suurbritannia territoriaalse terviklikkuse. Šotlaste iseseisvusreferendumi läbikukkumises 2014. aastal oli suur osa šotlaste teadmisel, et Euroopa Liit neid ilma Inglismaata ei taha. Brittide lahkumine annab nüüd Šoti iseseisvumisliikumisele hoopis teise tulevikuperspektiivi. Viimase poolehoidjad on lubanud korraldada pärast Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust uue referendumi.

Inimestel on tulevikust tavaliselt üsna vale ettekujutus. Seda nähakse olevikusarnasena, pisikeste muutustega. Mida aeg edasi, seda sügavamalt hakkavad britid lahkumisotsust kahetsema. Pole ka välistatud, et pärast lõplikku lahkumist Euroopa Liidust, mis võtab paar aastat aega, korraldab mõni tulevane Briti valitsus järgmise kümne aasta jooksul juba uue referendumi. Sedapuhku Euroopa Liitu astumiseks.

Praeguselt Theresa May valitsuselt Brexiti-otsuse muutmist oodata ei tasu. See tähendaks tema poliitikukarjääri lõppu, poliitik aga juhindub oma tegevuses eelkõige ellujäämis-imperatiivist.

Tagasi üles