Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Jüri Ratas: Euroopa on äikesepilvedest läbi murdnud

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Prantsusmaa president Emmanuel Macron (vasakul) ja Eesti peaminister Jüri Ratas Brüsselis Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel. | FOTO: Tauno Tõhk

Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumise poolaastast on järele jäänud veel viimased pingelised nädalad. Kuidas me seatud eesmärgid saavutasime? Peaminister Jüri Ratas (Keskerakond) teeb kokkuvõtte.

Eesistumise ajaloolisele rollile vastu astudes tahtsime loomulikult, et meie eesistumise tulemusena oleks Euroopa natuke parem, lootusrikkam, ühtsem ja rohkem tasakaalus. Et annaksime meie kätte usaldatud Euroopa edasi veel paremas korras, kui me ta saime, nagu seda teevad kahtlemata ka kõik tulevased eesistujad.

Kuigi praegu puhub ELi purjedes taas pärituul, olid hiljuti, kui eesistumist ette valmistasime, horisondil veel äiksepilved ja oodati ägedat tormi. Brexiti referendumi järel oli õhus kriisidele iseloomulikku poliitilist peataolekut ning isegi eksistentsiaalseid küsimusi. Nüüd oleme heitlikest ilmaoludest võitu saanud, taastanud kontrolli laeva üle ja võtnud kursi edasi. Bratislavas, Maltal, Roomas ja ka 29. septembril Tallinna digitippkohtumisel seatud poliitiline siht on aidanud meid raskematest hetkedest üle saada.

Kriiside käigus tehtu on tänaseks näidanud ELi ühiste otsuste tugevust: euroala on stabiilne, rändekriis kontrolli alla saadud ning EL tõestanud, et on valmis keerulisteks läbirääkimisteks lahkuva Suurbritanniaga. Euroopa kodanike mured julgeoleku, rände ja majandusliku ebakindluse pärast jäävad muidugi ka edaspidi ELi institutsioonide fookusesse.

Isejuhtiv buss Tallinnas, mis Eesti ELi eesistumise tarvis käima pandi. | FOTO: Mihkel Maripuu

Digitaalne eesistumine

Eesti eesistumist planeerides otsustasime lähtuda neljast põhiküsimusest: avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa, turvaline ja kaitstud Euroopa, digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine ning kaasav ja kestlik Euroopa. Meie vapikirjaks sai «ühtsus tasakaalu kaudu».

Lisaks inimeste igapäevaste murede lahendamisele olid kogu Euroopale meie eesistumise käigus kahtlemata tähtsad Pariisi kliimaleppe rakendamiseks vajalike kokkulepete sõlmimine, Euroopa sotsiaalõiguste samba heakskiitmine ja areng ELi kaitsekoostöös (nn PESCO).

Täiesti põhjendatult on Eesti eesistumist nimetatud digitaalseks eesistumiseks, mis kajastus ka sisus. Mitte ainult telekommunikatsiooni taristu, turg ja küberjulgeolek, aga ka õigus- ja kaitsekoostöö, transport, energia, siseturvalisus, põllumajandus, haridus ja paljud muud valdkonnad olid kantud ideest, et meie ühine tulevik on digitaalne.

Oleme püüdnud näidata digiteerimise eeliseid kõigile eurooplastele, et säästa aega, raha ja teisi väärtuslikke ressursse, luua uusi võimalusi ning muuta inimeste igapäevaelu lihtsamaks. Eesistumise jaoks lõime praktilisi digilahendusi ning aitasime kaasa liidu tööprotsesside digiteerimisele. Meie eestvedamisel toimus oktoobris esimest korda ELi õigusakti digiallkirjastamine, millest loodetavasti saab üsna pea norm. Usun, et suutsime pakkuda e‑residentsuse või X-tee kogemusega inspiratsiooni nii meie kolleegidele ELis kui ka idapartneritele.

TALLINN, EESTI, 04JUL17.Kultuurikatel, eesistumine. Lipud.Foto: LIIS TREIMANN/POSTIMEES | FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Majandus- ja maksupoliitika peavad ajaga kaasas käima

Eesti võttis eesistumise algul endale eesmärgiks pingutada Euroopa majanduse elavdamise ja konkurentsivõime suurendamise nimel. Majandust, eriti just väikeettevõtlust elavdab Eesti juhtimisel saavutatud kokkulepe suurendada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi mahtu ja pikendada fondi kasutamist aastani 2020.

Fondist on lennuraja pikendamiseks, keskkonnanõuete täitmiseks ja lennuohutuse edendamiseks seni kasu saanud näiteks Tallinna lennujaam. Samuti soodsamate investeeringutoetuste ja laenutingimuste kaudu tuhanded väikese ja keskmise suurusega ettevõtted Eestis ja üle Euroopa.

Majanduskasvu toetab ka läbipaistev maksupoliitika. Just täna kinnitavad ELi rahandusministrid ühehäälselt e-kaubanduse käibemaksupaketi ja ettevõtjatele muutub käibemaksu tasumine piiriülesel kaupade müügil peagi lihtsamaks. Juulis leiti koos siinsamas Tallinnas, et rahvusvahelisi maksureegleid tuleb uuendada, võttes arvesse ka digimajanduse arengut. Olukord, kus internetiettevõtted maksavad tulumaksu vaid riigis, kus nad on registreeritud, mitte seal, kus nad teenivad kasumit, ei ole vastuvõetav. Täna kinnitavad riikide rahandusministrid ka selles küsimuses ELi ühtse seisukoha.

Kriisist oleme jõudnud halduseni

Eesistumise alguses seadsime endale eesmärgiks vähendada rändesurvet ELi välispiiridele, tõhustada piirihaldust ja tegeleda rändekriisi tagajärgedega. Võin kinnitada, et rändekriisi lahendamisest on saanud rändehaldus – me ei tegele enam tulekahju kustutamisega, vaid keskendume pikaajalistele lahendustele.

Hea näide on ELi-Aafrika usaldusrahastu ja Eesti eesistumise ajal vastu võetud välisinvesteeringute kava, mille eesmärk on leevendada rände algpõhjusi. Pöörasime eesistujana tähelepanu eeskätt Liibüast lähtuva Kesk-Vahemere rändetee sulgemisele ja töötasime selleks juulis välja praktilise rakendusplaani. Kui eesistumise alguses jõudis Itaaliasse rohkem kui 12 000 inimest nädalas, siis juba augustis oli see arv alla 2000. Loomulikult pingutasid selle tulemuse nimel kõik liikmesriigid.

Tunnistan, et ELi ühise varjupaigasüsteemi reform on olnud tõsine proovikivi, kuid koos pingutades oleme teinud edusamme, mille loodetavasti juba järgmine eesistuja tulemuseks vormistab.

TALLINN, EESTI, 04JUL17.Kultuurikatel, eesistumine. Kasvuhoone, taimed.Foto: LIIS TREIMANN/POSTIMEES | FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Järgmine eesistuja saab Euroopa turvalisemana

Eesti eestvedamisel on üha suuremat tähelepanu pööratud ka küberkaitsele ja küberjulgeolekule. Tallinnas toimunud esimene ELi kaitseministrite küberõppus osutas ilmekalt EL ning NATO koostöö ja infovahetuse olulisusele. Euroopa Liit peab toime tulema küberjulgeolekuga seotud ohtudega ning tagama turvalise küberruumi igale kodanikule.

Märgilise tähendusega Euroopa turvalisuse tagamisel on kahtlemata liikmesriikide tahteavaldus alalise struktureeritud kaitsekoostöö loomiseks. Koguni 23 liikmesriiki  otsustasid Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania algatusel tihendada kaitsekoostööd, suurendada oma kaitsekulutusi ning viia ellu rea ühisprojekte, nagu näiteks sõjalise transpordi lihtsustamine ja kiirendamine Euroopas.

Julgeoleku, rahu ja stabiilsuse tagamine ELi lähemas ja kaugemas naabruses on ELi strateegiline eesmärk. Eesti eesistumise vältel võõrustasime Tallinnas sadu idapartnerlusriikidest pärit poliitikuid, ettevõtjaid ja noori. Väga hästi läks korda idapartnerluse tippkohtumine, mida jääb tähistama ühisdeklaratsioon, kus muuhulgas seati praktilised ühised sihid aastaks 2020. Konkreetsed projektid majanduse, ühenduste, hariduse ja digitaalvallas muudavad miljonite inimeste elu paremaks ja stabiliseerivad meie naabrust.

Täna võin täie veendumusega öelda, et anname eesistuja vastutuse edasi rahuliku südamega ja teadmises, et meie andsime endast parima. Tänan kõiki 1300 inimest, kes meie eesistumist vedasid: 101 riigikogu liiget, riigikogu juhatust, ELi asjade komisjoni, 14 ministrit, ministeeriume, riigikantseleid, Eesti saadikuid välismaal, kõiki teisi esinduskogudes meie riiki esindavaid inimesi, aga ka kogu Eesti rahvast. Samuti eelmisi valitsusi ja riigikogu koosseise, kes eesistumise ettevalmistusse panustasid.

Kindlasti on Eesti pärast seda poolaastat teistsugune riik. Oleme targemad, kogenumad ja enesekindlamad kui enne. Oleme õppinud ja pingutanud ning hakkama saanud. Ja mis vast kõige olulisem, meid mõistetakse kogu Euroopas enam ning meil on rohkem sõpru kui varem.

Peaminister Jüri Ratas annab täna riigikogu täiskogu ees ülevaate valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika elluviimisel.

Tagasi üles