Lauri Kann: 1905. aasta Pärnus. Streik, poliitika ja vägivald

Ivan Vladimirovi (1870-1947) kunstiteos «Vene revolutsioon, 1905», millel kujutatakse Verist pühapäeva Peterburis Foto: Wikimedia

Kuidas puudutas 1905. aasta revolutsioon Pärnu linna, kirjutab Tartu Ülikooli ajaloodoktorant Lauri Kann ajakirja Tuna tänavuses 3. numbris.

Pärnu linna teeb 1905. aasta revolutsiooni seisukohast oluliseks asjaolu, et linna tolleaegse piiri ääres asus Waldhofi vabrik, mis oli kogu Vene keisririigi suurim tselluloosivabrik. Vabrikus töötas umbes 1600 töölist. Tööstustööliste suur arv muutis Pärnu 1905. aastal, mil mitmel pool toimus tööliste ja võimude vahel kokkupõrkeid, potentsiaalselt rahutuks linnaks. Artikkel käsitleb 1905. aasta revolutsiooni sündmusi Pärnu linnas, keskendudes linlaste poliitilisele tegevusele ja vägivallale ühiskondlik-poliitilistes sündmustes.

Kui Tallinnas ja Riias puhkes 1905. aasta jaanuaristreik juba kolmandal päeval pärast 9. jaanuaril Peterburis toimunud rahva pihta tulistamist, siis Pärnus sai jaanuaristreik alguse 22. kuupäeval. Waldhofi vabriku ees toimunud meeleavaldus kasvas lõhkumiseks vabriku territooriumil, mis seejärel linna peale laienes. Streikivate tööliste poolt esitati majanduslikke nõudmisi, millest üksikud said ka täidetud.

Suvi möödus linnas suhteliselt rahulikult, kuid hilissügis kujunes Pärnus radikaalsete nõudmiste ajaks. Keelatud poliitilise tegevuse keskuseks kujunesid karskusseltsi «Valgus»  ruumid. Tõsisemaid korrarikkumisi tuli ette eriti detsembri alguses, mil meeleavaldajad sattusid kokkupõrgetesse võimudega, sulgesid omavoliliselt postkontori ning nõudsid, et rongide liikumine läbi Pärnu peatataks.

1905. aasta lõpus saabusid Eesti alale keskvõimu poolt saadetud karistussalgad, kes talusid põletasid, sadu inimesi hukkasid ning asumisele saatsid. Pärnus peatati «Valguse» tegevus, paljud aktivistid põgenesid välismaale ning palju inimesi arreteeriti. Ühtlasi tõid detsembrikuised repressioonid kaasa poliitiliste vabaduste ja kodanikuõiguste piiramise.

---

Lauri Kanni täispikka artiklit loe ajalookultuuri ajakirja Tuna selle aasta 3. numbrist.