Kadri Simson – valitsuse väike printsess

Kadri Simson Foto: Andrus Peegel

Kadri Simson (KE) sooritas sel nädalal pööraselt kauni PR-manöövri: olukorrast, milles teised ministrid oleksid pidanud enda ja erakonna renomee säästmiseks kiiresti tagasi astuma, väljus Simson kannatava naisena, kes saatuselöökide kiuste ei jäta tööd ega armastatud meest.

«Tema alusetu seostamine antud kahtlustusega oleks ründamine läbi eraelu. See on alatu ja poliitilisse kultuuri sobimatu. Toetan igati Kadri Simsoni jätkamist valitsuse liikmena,» kärkis peaminister Jüri Ratas (KE) sotsiaalmeedias.

Eesti pole Põhja-Korea, kus inimesed vastutavad oma sugulaste eest, osutasid mitmed. Ei, seda Eesti tõesti pole, aga Eesti ei ole ka Moldova, kus ministri elukaaslase kinnipidamine kahtlustatavana rahapesus on lihtsalt uudis, mitte skandaal. (Ma palun vabandust, kui nüüd Moldovale liiga tegin.)

Püüdkem korraks mõelda, mis juhtunuks, kui sääraste kahtlustustega oleks kinni peetud mõne teise ministri elukaaslane või abikaasa, näiteks rahandusminister Toomas Tõniste (IRL) abikaasa Ingrid Tõniste. «Tõniste alusetu seostamine antud kahtlustusega oleks ründamine läbi eraelu. See on alatu ja poliitilisse kultuuri sobimatu. Toetan igati Toomas Tõniste jätkamist valitsuses.» Kas Jüri Ratas ütleks nii? Aga IRLi juht Helir-Valdor Seeder? Kumbki ei ütleks. Mõlemad räägiksid, et vajame lisainfot, kohtume ministriga esimesel võimalusel jne. Sest ei kõlaks sugugi usutavalt, et mees ei tea, millega ta naine tegeleb.

Simson ütleb, et elukaaslase uurimise alla sattumine ei sega tema tööd. Kindlasti ei sega. Postsotsialismis ei segagi. Otsides inimestes eelkõige head, oleks võinud seda veel üleeilseni uskuda, sest avalikkus ei tea senini, kes ja mida HKScanis täpselt korraldas, ning on võimalik, et kinnimaja-kandidaate tuleb juurdegi. Ent Teet Soorm ja Mati Tuvi tegid avalduse: «Tegemist on pretsedendiga, mis võib tabada paljusid ettevõtluses tegutsevaid inimesi, kui kabinetivaikuses suudetakse rakendada politsei oma ärihuvide teenistusse.»

Põhimõtteliselt ütlesid kaks kahtlustuse saanud meest, et see võib juhtuda Eestis iga ettevõtjaga ning meie politsei ja prokuratuur tegelevad välisettevõtte ärihuvide kaitsmisega. See on uskumatult häbematu väide. Normaalses olukorras tõttaks majandusminister kinnitama, et Eesti ettevõtluskeskkond pole ohus. Kes tahes muu Simsoni asemel olnuks sunnitud tagasi astuma kohe pärast elukaaslase sellist avaldust. Ent Simson rääkis hellaks tegeval toonil, et Soorm on hea mees, ning kui ta peab valima töö ja lähedase vahel, valib ta lähedase. Lausa kahju hakkas.

Ärgu aga naispoliitikud ja -ettevõtjad nüüd arvaku, et Simson on kõigile sookaaslastele lunastanud vabaduse kergelt pääseda.

Teine mõttemäng: Simsoni asemel sai säärase kahtlustuse hoopis Urve Palo (SDE) mees. Jah, Ratas kinnitaks endiselt, et Palost – tublist inimesest – ta ei loobu, kuid see oleks ka kõik. Päev hiljem olnuks seibideks saetud Palo maetud koos poliitilise karjääriga. Kõik. Miks nii? Sest arukana näiv naabritüdruk on üldiselt positiivne tegelane, laia joonega diiva aga negatiivne.

Ent see pole tähtis, mida teised teevad. Me teame, et Eesti ühiskond on sooliselt ebavõrdne, naised saavad vähem palka ja ikka veel arvab mõni mees, et madal iive on naiste süü. Oluline on, kuidas naised, eeskätt need naised, kes on soliidsel positsioonil, ise selles olukorras käituvad: kas nagu võrdsed võrdsete seas või nagu issi väikesed printsessid.

Kui Kadri Simson oleks täiskasvanud vastutusvõimeline naine, tõsine poliitik, siis käitunuks ta juba neljapäeval nagu mees – oleks ise tagasi astunud.