Madis Sassiad: targa transpordikorraldusega on võimalik kokku hoida kümneid miljoneid

Liiklus Tallinna kesklinnas Foto: Tairo Lutter / Postimees

Eesti saab olla eesrinnas transpordi digitaliseerimisel, kirjutab ITS Estonia ehk transpordi innovatsiooni koostöövõrgustiku eestvedaja Madis Sassiad.

Mul poleks midagi selle vastu, kui saaksin hommikukohvi kõrvale näiteks navigatsiooniäpilt Waze teate, et tänane parim marsruut, mis sobib minu päevakavaga, on selline, ja kena oleks, kui võtaksin koju tagasisõidul peale ka samal trajektooril liikuva naabrinaise. Kõik liiguvad ju isiklike autodega, sest nii on mugavam. Kui kolmandik meist lepiks kokku, et jagaks sõiduvahendit, siis väheneks autode maht 15 protsenti. Juba see oleks suur samm edasi autostumise vähenemise suunas.

Praegu me veel päriselt kõiki neid võimalusi kasutada ei saa, kahjuks pole Eestis ei tehnoloogia ega ka transpordikorraldus piisavalt paindlik. Aga nii või teisiti, tulevikus korraldavad meie liikumist hoopis kolmandad osapooled – tehnoloogiaettevõtted, kellel ei ole endal ühtegi sõidukit, millega vedada. Ja karta on, et isegi tänased suunanäitajad Taxify ja Uber, peavad ellujäämiseks kohandama oma ärimudeleid.

Niisiis, tagasi tulles alguse juurde, kuidas tunduks selline reaalsus: näiteks Facebook saadab mulle info, et üritusel, kuhu panin ennast kirja, on vähe parkimiskohti, äkki kaaluksin bussiga tulemist, auto saadetakse mulle peatuseni jõudmiseks ukse ette. Transpordikulud on ürituse pileti hinna sisse arvestatud nagunii.

ITS Estonial ehk transpordi innovatsiooni koostöövõrgustikul on ideid, kuidas inimeste liikumist ohutumaks, efektiivsemaks ning mugavamaks muuta. Me ei tohi mõelda väikselt, sest mõne Eestis välja arendatud lahendusega võime saavutada suurt edu.  

Kokkuhoid ja liiklusohutuse suurendamine

Lähikümnendite jooksul toimuvad transpordi vallas suured muutused ning see üle maailma umbes üheksa triljoni euro suurune transporditurg jaotatakse ümber. Eesti kui tuntud digiriigi asi on õigel ajal kohal olla.

Mis oleks, kui mõni Eestis välja arendatud lahendus võtaks sellest käibest väikese tüki? Piisab 0,11 protsendist, et selle lahenduse maht oleks sama suur kui Eesti riigi eelarve, mis omakorda muudaks selle ettevõtte automaatselt Eesti suurimaks. Näiteks oleks sellise lahenduse arendaja käibelt ligi 10 korda suurem kui praegu suurima käibega Ericsson Eesti.

Intelligentsed transpordisüsteemid (ITS) on valdkond, kus rakendatakse tehnoloogiaid inimeste ning kauba liigutamiseks. McKinsey Global Institute viis 2013. aastal läbi uuringu, mille järgi võib ITS-lahenduste kasutamisel suurendada tunduvalt olemasoleva taristu ehk näiteks sõidukite, teede, sildade ja ristmike kasutamise efektiivsust. ITS-lahenduste rakendamise abil võib Eestis hoida kokku isegi kümneid miljoneid eurosid aastas.

Vastavalt uuringutele saab intelligentse transpordi lahenduste rakendamise kaudu vähendada liiklusõnnetustest tekkivat kahju kuni kolmandiku võrra – Eesti ühiskonnale tähendaks see kokkuhoidu sadu miljoneid eurosid aastas. Ehk just liiklusohutuse suurendamisel on transpordisüsteemide digitaliseerimisel tähtis roll. Samas ei ole taristu efektiivsemaks muutmine ja liiklusohutuse parandamine ainsad positiivsed mõjud ITS-lahenduste kasutamisel.

Eesti vajab koostööplatvormi

Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia klastri algatusel on loodud ITS Estonia võrgustik, kuhu kuulub osapooli nii avalikust, era- kui ka kolmandast sektorist. Selle võrgustiku eesmärk ongi leida uusi lahendusi tänastele transpordi või selle taristu probleemidele, aidata kaasa nende väljatöötamisel ja lõpuks viia need laia maailma. Niisamuti proovime leida võimalusi tänaste igapäevaste probleemide lahendamisel, nagu autostumine ja ühistranspordi kasutajate väike osakaal.

Ma ise olen heaks näiteks: palun pange mind eelistama ühistransporti tunniajase autosõidu asemel igapäevase maalt Tallinna ja tagasi maale liikumisel. Pakun võimaliku lahenduse välja ka: selleks on vaja, et minu jaoks oleks lahendatud teekond enam-vähem uksest ukseni, nii et ma ei peaks kusagil ootama üle viie minuti ega kõndima üle paarisaja meetri. Mulle pakutaks näiteks mingi mobiilirakenduse kaudu katkematult infot kõige optimaalsema teekonna kohta, minu sõidukulud oleks makstud automaatselt. Aga seda süsteemi ei ole lihtne luua, kui andmete kasutamise osas pole kokkuleppeid tehtud.

Näiteks Soomes on lähenetud transpordikorraldusele nii: kõik ühistranspordiga tegelevad organisatsioonid on kohustatud oma andmeid avama. See ei tähenda reisija privaatsete andmete avalikustamist, vaid loodud on andmevahetuskiht väga erinevate transpordiliikide, piletiostusüsteemide, liinigraafikute ja muu olulise info vahetamiseks. Ühistranspordi ja jagatud sõitude kasutaja jaoks on lahendus mugav.

Muide, Tartu linnavalitsus uuris hiljuti oma regioonis ühistranspordi kasutamist. Tartu lähivaldadest vastanute hulgast 43,5 protsenti tõid probleemkohana välja bussigraafiku hõreduse ja selle, et liinigraafik ei vasta sageli küsitluses osalenute vajadustele. Samal ajal lisati, et maakonnaliinid lõpetavad liiga vara sõitmise, mis takistab maakonnakeskuses hüvedest osa saamist. 25,5 protsenti vastanutest kirjeldas probleemina ebasobivaid marsruute, lisades, et linnaliinid võiksid rohkem ka lähivaldade territooriumile ulatuda. Sealjuures leidis ainult 4,5 protsenti, et piletihind peaks olema odavam või ühistranspordiga peaks saama tasuta sõita.

Vastavalt statistikaameti 2016. aasta andmetele kulutab iga leibkond keskmiselt 12,2 protsenti eelarvest transporditeenustele, mina tõenäoliselt isegi rohkem. Seega ei ole küsimus minu puhul kindlasti mitte rahas, vaid teenuse kättesaadavuses. Kui bussist või rongist maha jääd, siis tuleb järgmist oodata vähemalt tund aega. Sellega on maainimesed harjunud, aga saab palju paremini!

Seega, Eesti saab olla eesrinnas transpordi digitaliseerimisel, oleme lihtsalt paindlikumad. Sest meil on ainulaadne võimalus olla sellistes murrangulistes muudatustes osaline ja saavutada parem positsioon pikaks ajaks tulevikus. Meil on kompetents selleks kohapeal täiesti olemas.