Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Juhtkiri: ootused, mured ja hirm

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Kui madalalt maalt pärit eestlane satub mägedesse, valdab teda joovastus. Milline õhk! Milline kõrgus! Milline vaade! Milliseid kanjoneid võiks veel imetleda, millisesse tippu veel turnida! Kuid tuleb säilitada kaine mõistus – aeg on alati piiratud ning ka alla jõuda tuleb elusalt ja tervelt. Täpselt sama kehtib majanduskasvu kohta – tõusuharjal olles tuleb kogu õnnesülemi juures valmis olla homseks, mil näitajad ei pruugi enam nii hiilgavad olla.

Pärast buumiaega ja masu vindunud Eesti majandusel läheb praegu tõesti hästi. Statistikaameti vastseil andmeil suurenes SKT kolmandas kvartalis võrreldes mullusega 4,2 protsenti. Väliskeskkond soosib – kenad näitajad on ka meie peamistel partnerriikidel. Eurostat viitas kuu keskel antud kiirhinnangus, et usinalt kasvab kogu Euroopa Liit ja euroala. Olukorras, kus osa riikide andmeid oli puudu, ulatus kasv kolmandas kvartalis mullu sama ajaga võrreldes 2,5 protsendini.

Väliskeskkonna stabiilsus ja ootused selle püsimisele, samuti euroraha kasutuselevõtt, suurendab üldist kindlusetunnet. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) prognoosib Eesti tänavuseks majanduskasvuks 4,4 ja tuleval aastal 3,3 protsenti.

Ahvatlus helget olukorda ära kasutada on kahtlemata suur, eriti kui valitsuse maailmavaade soosib raha laialijagamist. Eelarveaugud teevad sellises olukorras otsustajatele tunduvalt vähem muret, kui peaks. See paistab välja just niisuguste kavade puhul, kus poliitiline tahe on tähtsam kui arvutused. Kavade puhul, mida tahetakse ellu viia ilma analüüsita – näiteks nii-öelda tasuta maakondlik ühistransport. Ka tulumaksureformi pikaajaliste mõjude kohta ei tea avalikkus enamat kui mantrana korratav «homme 64 eurot kätte».

Valitsus peaks säilitama külma pea ja hoidma eelarvet nominaalses ülejäägis – et majandust ei tabaks ülekuumenemise oht. Ei maksa unustada, et ettevõtjaid kammitseb, iseäranis teeninduses, süvenev tööjõupuudus ja kasvav palgasurve.

Oluline on hoiduda tõmblemistest – täna otsustame ülepeakaela mingi maksu, homme leiame selle ebamõistliku olevat; ülehomme otsustame, et teeme ikkagi, aga väiksema maksumääraga. «Samal ajal, kui üks käsi püüab bürokraatiat vähendada, toodavad ministeeriumid seda teise käega veelgi hoogsamalt juurde,» ütleb Postimehes tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar, kelle sõnul kuulatakse ettevõtjate ettepanekud ära, kuid nendega ei arvestata.

Kui tahta majandust kestvalt toonuses hoida, on riigi ülesanne luua ettevõtlust soosiv keskkond, selmet tekitada ettevõtjates hirme. Meil on viimastest aastatest tuua positiivne näide jagamismajanduse teenustele seadusandliku aluse loomisest. Oskame küll, kui tahame.

Tagasi üles