Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Peeter Langovitsi tagasivaade: Soome Instituut kirjanike majas

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Soome Vabariigi juubeli künnisel meenutaksin Soome ja Eesti suhete arendamises aastaid tähtsat rolli mänginud Soome Instituudi sünniaega.

Juba suvel 1990 alustas Tallinnas tööd soome kultuuripunkt ning 1. septembriks 1991 kasvas sellest välja Soome Instituut. Peagi läbis instituut uuenduskuuri, kui Tuglas-Seura (Tuglase Selts) ja Viro Säätiö (Eesti Selts) algatusel loodi koos 38 Soome asutuse ja firmaga (sh haridusministeerium) 1993. aastal Sihtasutus Soome Instituut. Sellest sai laia profiiliga Soome kuvandikandja nagu teisteski Euroopa linnades, mis tutvustas peale kultuuri ka ühiskonna- ja majanduselu.

Uutel alustel Soome Instituut alustas tööd uutes ruumides. Kirjanike maja (Harju 1) teisele korrusele üüritud ruumide sisekujunduse tegi Enn Laansoo arhitektuuribüroo. Peale tööruumide oli seal näituste ja loengute saal, samuti raamatukogu teatmeteoste, ilukirjanduse ja kahe riigi värske perioodikaga.

Soome Instituut avati pidulikult 15. märtsil 1994, mil Eestis oli kahepäevasel töövisiidil Soome peaminister Esko Aho. Nii sai avamine igati esinduslik. Osalesid Soome peaminister Esko Aho koos abikaasa Kristi Ahoga, kellele see oli esimene tutvus Eestiga, ning Soome kultuuriminister Tytti Isohookana-Asunmaa, kes viibis siin mitteametlikul visiidil. Neid saatis suursaadik Jaakko Kaurinkoski abikaasa Kaarinaga, saatkonna kultuurinõunik Seppo Kuusisto ning peaministri erinõunik Pekka Huhtaniemi. Kutsutute seas olid Eesti peaminister Mart Laar koos abikaasa Katriniga, kultuuri- ja haridusminister Paul-Eerik Rummo ja kantsler Veiko Jürisson, Elias Lönnroti Seltsi juht Toivo Kuldsepp, rahvusraamatukogu direktor Ivi Eenmaa, Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Marika Valk jpt. Avakõnes rõhutas Tytti Isohookana-Asunmaa, et Soome oli huvitatud oma kultuuri laiemast tutvustamisest ning Soome Instituut aitaks taastada ka soomlaste head mainet, mis Eestis oli langenud seoses arvukate (ja lärmakate) kaubareisijatega.

Soome Instituudi juhatajaks sai ajaloodoktor Seppo Zetterberg. Tallinnas asusid kultuuriatašeedena tööle Eva Lille ja Maimu Berg. Instituut oli kõigile avatud tööpäeviti. Populaarseks said iganädalased kultuurikolmapäevad ning muud soome kultuuri tutvustavad üritused.

Kuu hiljem alustasid Tartus värskelt remonditud ruumides kirjanike majas Soome Instituudi kultuurisekretäridena tööd Pertti Pyhtilä ja Järvi Kokla.

Soome peaminister Esko Aho soovis aga Eestiga enam tutvust teha. Tallinnast sõideti Tartusse ning järgnev päev veedeti Narvas. Võrreldes esimese visiidiga Eestisse 1992 oli nii Eestis kui ka Soomes toimunud suuri muutusi ja positiivne areng kahe riigi suhetes, sõnas Aho pärast tiiru Eestimaal.

Tagasi üles