Sigrid Kõiv.

FOTO: Sander Ilvest

Eesti inimene on kannatlik – ütled talle, et ei saa, ja tema ütleb «hästi». Vaid kasvatamatu küsib, miks ei saa. Viisakas on leppida, et kui on nii, siis on nii. Meie olemine siinilmas on nagunii ajalik ja me ise tühised igaviku ees.

Esimene näide. Nende samade ajalike asjaolude kokkulangemise tõttu viibin sageli marsruudil Virtsu-Kuivastu. Ülesõidu eest küsib Tallinna Sadam minusuguselt nädalavahetuseks saarele siirdujalt kõrgemat hinda. Eritariif hakkab kehtima reedel mandrilt saarele kella ühest kuni viimase praamini õhtul ja uuesti jälle pühapäeval saarelt mandrile kella ühest õhtuni. Tasu kehtestanud majandusminister Kristen Michal põhjendas seda määruse seletuskirjas ülekoormuse vältimisega, kuid see on ainult ettekääne.

Praami ülekoormus seisab ju kai peal ja ootab järgmist praami. Ülekoormus ei mahu lihtsalt peale. Teiseks, kui auto ülevedu maksab kaheksa või kümne euro asemel 12 või 15, siis see pole hinnavahe, mille pärast keegi sõitmata jätaks. Ja pealegi, ujudes ei lähe keegi. Topelthind on õhtuni välja ja nii ei saa ihne reisija end ka viimasele praamile ajastada. Nii ongi see puhas raha väljalüps. Aga mis seal siis ikka, summa pole nii suur. 

Teine näide. Uhkusega teatas eKool, et neil on nüüd ka õpianalüütika rubriik. Mõõduka tasu eest – olenevalt lepingust 3,45 või 1,65 kuus – on perepaketis popipatrull, hindepatrull, kontrolltööde teavitus, nädalaraport ja hinnete statistika. Mõnus! Süsteem alarmeerib lapse igast üldhariduslikust aspektist. Olemasolevas (vähemalt veel tasuta) vaates näen ma juba lapse koduseid töid, puudumisi ja hindeid.

Statistikat tasuta ei saa, kuigi see on minu laps, minu lapse andmed, minu kohustus tema kooliskäimist valvata ja valdav on põhimõte, et Eestis on üldharidus tasuta. «Aga eKool on ju äriettevõte,» ühmas majandustaustaga kolleeg, kui ma perepaketi pakkumise peale silmad punni ajasin. Koolilõunad on lapsele tasuta, aga lapse hakkamasaamine lapsevanemale mitte. Aga pole midagi, seda ei pea tellima ja iga kool saab kord läbi.

Kolmas näide. Tallinna ringteel on ehituse tõttu Iru lähedal ümbersõit, mida ma võrdleksin teelusikaga: kitsas ja järsk kurv kitsal ja järsul kallakul. Rallisõpradel ei maksa elevile minna, see pole selline koht. Märgatava hulga sealsest liiklusmahust hõlmavad raskeveokid, kes sellest tibatillukesest õnarusest nagu päevakoerad läbi roomavad. Autode rivid mõlemas suunas on sadu meetreid pikad, oote- ja venimisaeg on umbes pool tundi. Ent mida hing ikka teed, ega kusagilt mujalt paremini läbi saa. Lähed Facebooki laike panema. Ju siis ei saanud seda ümbersõitu muud moodi korraldada.

Meeltesegaduse hetkel võib näida, et meid kasutatakse ära, kuid see pole tõsi. Muud moodi lihtsalt ei saanud. Oli tarvis.