Keskerakond saab näidata, et on valmis Tallinnas muutuma seeläbi, et linn lahkub Ühistupangast, mis on puhas Edgar Savisaare egoprojekt, kirjutab Tallinna linnavolikogu aseesimees Mart Luik (IRL).
Mart Luik: omavahelistes vestlustes peab Aivar Riisalu Ühistupanka mõttetuks
Rahandusminister Toomas Tõniste on julge mees. Tunnistab ausalt, et alkoholiaktsiisidega on praegune koalitsoon kõvasti alt läinud ja see valearvestus ainult eskaleerub. Tõniste sõnum on klaar – kui me midagi ette ei võta, lõpeb see väga kehvasti.
Koalitsioonikaaslasi pani selline jutt pahandama, kuidas saab veebruarikuu aktsiisitõstmise jutuga tulla välja riigieelarve teise lugemise ajal!? Veel möödunud nädala algul ei uskunud ka Tõniste erakonnakaaslased, et rahandusministril sellest plaanist asja saab, aga sai küll.
Valitsuskoalitsioon oli neljapäeval oma ekslikku poliitikat tunnistamas ja aktsiisitõusust pool jääb ära. Parem plaan oleks olnud tervikuna veebruari aktsiisitõus ära jätta, aga poliitika on kompromisside kunst.
Valitsus julgeb vigu parandada
Julgust oma eksimist tunnistada ja minna viga parandama tuleb poliitikas harva ette. Kas te mäletate mõnd episoodi, mil Siim Kallas või Andrus Ansip oleks oma viga tunnistanud? Või Edgar Savisaar? Või Villu Reiljan?
Mina mitte. Hirmus vaevaliselt tuleb poliitiku suust mis tahes mööndus, aga see ei peaks nõnda olema. Kui me meenutame aastataguse koalitsioonilepingu koostamist, siis oli ka kõrvaltvaatajale selge, et Keskerakond, SDE ja IRL panid lauale oma kõige metsikumad ideed ja intensiivsetel läbirääkimistel läksid paljud neist lepingusse sisse. Ilma suurema analüüsita, need kirjutati hiljem juurde.
Sedavõrd piiratud ajaga ja nii ambitsioonika ülesande püstituse juures ei saanudki väga kvaliteetset dokumenti sündida. Koalitsioon seda kaudselt möönis, nimetades koalitsioonilepingut dünaamiliseks, mida saab vajadusel jõuliselt korrigeerida.
Sarnast julgust võiks Keskerakond välja näidata ka Tallinna juhtimisel. Poliitika muutust peab linnakodanik nägema nii retoorikas kui ka reaalsetes otsustes. Seni tulevad Keskerakonnalt vastandlikud signaalid.
Kohalike valimiste suurima mandaadiga Tallinna volikogu esimees Mihhail Kõlvart räägib vajadusest linnajuhtimist muuta. Linnapea Taavi Aas lisab kohe, et nemad ei taha midagi lõpetada ega kinni panna (isegi kui see miski on tarbetu või väär). Surve muutusteks on olemas, kuid praegu pole veel selge, kas Keskerakonnal on julgust need ette võtta.
Vaidlus tegevusloa üle
Üks kaalukas väärotsus, mis hädasti korrigeerimist vajab, on Tallinna osalemine «Eesti Ühistupangas». Jutumärgid on siin vajalikud, sest tegu pole tunnustatud krediidiasutusega. See on tulundusühistu, mida finantsinspektsioon keeldub pangaks tunnistama.
Isegi enamat, finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler on juhtinud tähelepanu, et tegelikult ei luba krediidiasutuste seadus sel tulundusühistul panga nimetust üldse kasutada. Tegevusloata «ühistupank» on väljastanud oma esimesed laenud juriidilistele isikutele ja sedagi ilmselt seadust eirates. Ühistupanga juht Ülle Mathiesen tunnistab, et laenu antakse omakapitali arvel. Juriidilisi ebakõlasid jagub. Võimatu on näha, kuidas selliselt käivitatud tulundusühistu võiks üldse saada legitiimseks krediidiasutuseks.
Ühistulisel ettevõtlusel on Euroopas pikk ajalugu ja ühistuline pangandus on selle üks peamisi valdkondi. Ühistupanganduse isaks peetakse sakslast Friedrich Wilhelm Raffeisenit, 19. sajandi keskpaiga linnapead, kelle soov oli päästa farmerid liigkasuvõtjate küüsist.
Liigkasuvõtjad on ka praeguses Eestis olemas ja tegutsevad kõikvõimalike kiirlaenukontorite nime all. Küll aga eristab meid 19. sajandi keskpaigast laenuinstrumentide rohkus. Ettevõtjatel, kelle laenutaotlus tavapangast positiivset otsust ei saa, on kasutada alternatiivseid krediidivõimalusi.
Juba ainuüksi riik rahastab pikka nimekirja asutusi, mille ülesanne on ettevõtlust moel või teisel toetada: KredEx, EAS, MES, Pria, KIK.
Tallinna linnavalitsus, minnes linnarahva rahaga lahendama Eesti regionaalsete kesk- ja väikeettevõtete krediidiprobleeme, üritab sisse murda lahtisest uksest.
Omavalitsusel on teised kohustused
Isegi kui sellise ühistulise panga asutamine oleks Eestis otsetarbekas, ei pea seda tegema ükski omavalitsus. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) kirjeldab täpselt, millised on omavalitsuse kohustused. Tallinn peab tegelema teedega, ühistranspordiga, koolide ja lasteaedadega, hoolekandega, tervishoiuasutustega, jäätmekorraldusega jne.
KOKS ei räägi sõnagi ettevõtluse rahastamisest. Kui Tallinn suunab raha krediidiasutusse, teeb ta seda teiste valdkondade arvelt ja jätab täitmata mõne oma seadusega ettenähtud kohustuse. Seda ükski omavalitsus teha ei tohi.
Keskerakonna juhtpoliitikutel on ehk õiguski väita, et linnakodanikud andsid neile mandaadi ehitamiseks, mitte sulgemiseks ega lõhkumiseks. Opositsioon selle nii-öelda panga sulgemist ei nõuagi. Esitasin Tallinna linnavolikogu otsuse eelnõu «Väljaastumine Eesti Ühistupangast». Meie ettepanek ei näe ette selle tulundusühistu lõpetamist, vaid sellest väljumist ja osamaksu tagastamist linnale. Ühistu asutajad on 119 eraisikut ja 34 juriidilist isikut. Kui ülejäänud 150 ühistu liiget soovivad tegevust jätkata, tuleb neil kokku saada vähemalt 5 miljonit eurot krediidiasutuse miinimumaktsiakapitali. Kui seda raha kokku ei saada, on see vaid kinnitus, et sellist panka pole kellelgi vaja. Kuivõrd pea kõik asutajad on kas keskerakondlased või linnavõimudest sõltuvad ettevõtted, siis me tegelikult teame vastust – seda panka ei teki.
27. novembril kogunes esimest korda uue volikogu rahanduskomisjon, kus me seda teemat arutasime. Novembri viimasel päeval jõuab eelnõu volikogu suurde saali. Linnavalitsus juba otsustas, et nemad eelnõu ei toeta.
Abilinnapea Aivar Riisalu, kes omavahelises vestluses on tunnistanud, et see on mõttetu asutus, räägib kaamerate ees, kui tore ja vajalik ettevõtmine see on. Halloo, keskerakondlased! Eesti Ühistupank oli Edgar Savisaare egoprojekt. Savisaart enam suures poliitikas pole. Võtke nüüd julgus kokku ja tegutsege linnakodanike huvide kohaselt. Kinnitage tegudega, et olete Tallinnas muutumas.