Jüri Ratase valitsus aasta eest ametisse astumas.

FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht

Jüri Ratas on valitsusjuhina paremat tööd teinud kui tema eelkäijad, leiab lugeja Kalju Jõenurm.

Viimasel ajal on Postimehes palju kritiseeritud vabariigi valitsust. Siin mõned näited: «Ideelised käpardid», «Istu, Jüri, mitterahuldav», «Sihitu poliitika» jne. Andrus Karnau näiteks teab, et Eestis ei ole kunagi varem olnud nii, et inimese maksukoormus oleks sõltunud tema sissetuleku suurusest («Sihitu poliitika», PM 24.11).

On ikka olnud küll! 1992–1993 kehtis Eestis üksikisiku astmeline tulumaks, kus kõige suurem maksumäär oli 33 protsenti. Endise maksuametnikuna võin kinnitada, et ühiskonnas mingit segadust see ei tekitanud, oma ülesannetega said kenasti hakkama nii raamatupidajad, maksumaksjad kui ka maksuametnikud. Ka ajakirjanikud olid asja endale selgeks teinud.

Ratase valitsuse maksupoliitika on kindla sihiga: parandada nende 500 000 eesti elaniku elujärge, kes elavad vaesuse piiril, aidata järjele meie põllumajandus, parandada arstiabi kättesaadavust. Lahendada jõudu mööda kõige põletavamad probleemid, mis eelmistel valitsustel olid lahendamata jäänud.

Et käesolev valitsus maksupoliitika kujundamisel kuulab ära ja võtab vajadusel ka arvesse opositsiooni ja ühiskonna arvamusi ja ettepanekuid, ei tee veel neist ideelisi käpardeid, nagu arvab Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar.

Kalju Jõenurm, parteitu