/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2014/12/09/3594619t1h14af.jpg)
Edgar Savisaar on Keskerakonna eesotsast küll läinud, aga uue juhtkonnaga ja väidetavalt teistsugune Keskerakond viib Savisaare lubadused järjekindlalt ellu. Olgu need tasuta bussiliiklus, Tallinna televisioon, ühistupank, mupo ja lipo – kõik on Savisaare ideed, mida Keskerakond edendab nii linnas kui ka riigis.
Eriliselt vääraka vormi on võtnud Keskerakonna peamine valimislubadus – astmeline tulumaks, mis nüüd koos sotsiaaldemokraatide ja isamaaliitlastega kehtestati. Kui Savisaar ja Keskerakond hakkasid astmelise tulumaksu ideoloogiat propageerima, mõeldi minu teada ikka seda, et suuremat tulumaksu peaksid maksma ühiskonna kõige jõukamad inimesed – need, kelle sissetulek võrdub vähemalt mitme keskmise kuupalgaga.
Ma ei ole astmelise tulumaksu pooldaja, aga kui valijate soovil oleks tulnud see siiski kehtestada, oleks tulnud seda teha nii, et kõrgema sissetulekuga inimeste maksumäär on kõrgem, mitte sellisel perverssel moel, nagu nüüd välja on kukkunud.
Järgmisest aastast jõustuva maksusüsteemi järgi jääb proportsionaalne tulumaks alla 1200 euro ja üle 2100 euro kuus teenivatel inimestel. Astmeline tulumaks kehtestatakse keskmise sissetulekuga inimestele ehk neile, kelle kuusissetulek jääb nende kahe summa vahele.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski kirjutas möödunud nädalal sotsiaalmeedias, et maksab hea meelega mõnikümmend eurot tulumaksu rohkem, et paljud saaksid suurema summa kätte.
«Kõigi eest kindlasti ei räägi, aga mina maksan küll hea meelega järgmisel aastal 36 eurot igakuiselt riigile rohkem, et enam kui poolele miljonile (!) töötajale jääks 64 eurot igal kuul rohkem kätte,» kirjutas minister Facebookis.
Muidugi. Mis viga ministril praalida, kui tema umbes 5000 euro suurusest kuusissetulekust, millest peaaegu viiendiku moodustab maksuvaba esinduskulu, on 36 eurot vaid 0,7 protsenti. Aga Ossinovski haldusalas tegutseva hambaravikliiniku osanikust arstil, kelle palk on umbes Eesti keskmine kuupalk ja kes on võtnud kliiniku asutamisel riski ning soetanud omal ajal kümneid tuhandeid eurosid maksva aparatuuri, läheb iga dividendidena saadud eurost 56 senti täiendava maksu alla. Nii rõõmus selle lisamaksu üle kui minister ta ilmselt ei ole.
Kui ettevõtja võttis omal ajal riski ja soovib nüüd selle äratasumisel veidi ka dividende võtta, karistab riik teda nende dividendide eest topelttulumaksuga. Lisaks ettevõtte poolt talle juba makstud maksule peab ta maksma iga dividendieurole 11,4 senti lisaks.