/nginx/o/2021/04/19/13736576t1h7e47.jpg)
/nginx/o/2016/04/08/5243023t1hb35d.jpg)
Viimastel päevadel küsitakse minu käest tihti, miks tuleb paavst Franciscus just Eestisse, kus katoliiklasi on tegelikult suhteliselt vähe ning ühiskonnas valitseb usuleigus?
Philippe Jourdan: miks paavst Franciscus tuleb Eestisse?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas paavst tuleb Eesti Vabariigi 100 aasta juubelit tähistama? Või osa saama Johannes Paulus II visiidi 25. aastapäevast? Või Euroopa Liidu eesistumise pärast?
Nagu näha, on võimalik leida palju häid põhjusi, miks Eestisse tulla, ilma et me kunagi teaksime, milline põhjus on visiidi toimumiseks tegelikult määrav. Kuid vahest saab määravaks hoopis midagi muud!
2016. aasta maikuus külastas Eestit Püha Tooli riigisekretär (võrreldav peaministriga) kardinal Pietro Parolin. Kahe päeva jooksul väisas ta Tallinna, Tartut ja Valgat, kohtus pikalt Eesti Vabariigi endise peaministri Taavi Rõivasega, pühitses püha missa nii Tallinnas kui Tartus, pidas Püha Tooli diplomaatiat käsitleva loengu Tartu Ülikoolis, tervitas paljusid ühiskonnategelasi ja kultuuriinimesi, kohtus Tartu katoliku kooli lastega. Enne kui riigisekretär kardinal Parolin, kes on ühtlasi paavst Franciscuse parem käsi Vatikanis, Eestist lahkus, ei varjanud ta oma imestust, öeldes mulle, et «Eestis soovivad kõik, peaministrist kuni koolilasteni, et paavst külastaks Eestit».
Me olime kardinalile eelnevalt eestlaste külmast hoiakust ja usuleigusest tõenäoliselt nii palju rääkinud, et ta ei oodanud sellist vastuvõttu. Muidugi ei olnud peaministri ja koolilaste põhjused paavsti Eestis näha ilmselt samad, aga kindel on see, et paavst Franciscus teab, et siin teda oodatakse ning et see põhjamaine rahvas, kellega ta ei ole veel elus kokku puutunud, võtab teda armastusega vastu omal rahulikul ja vaiksel viisil – mis on kindlasti üsna erinev lõunaameeriklastele omasest temperamendist.
Paavst Franciscus ei tule siia õpetust jagama, vaid meiega tutvuma ja meie elust õppima – ta ise on ütelnud, et talle meeldivad väikesed rahvad, kes on palju kannatanud – ning tooma meile seda, mida ta igale poole külvab – rahu, uut lootust ja optimismi maailma kriiside ja väljakutsete keskel, nõrgematest hoolimist ja iga inimese väärtustamist.
Paavst Franciscus ei tule Eestisse turismireisile ega Tallinna vanalinna iluga tutvuma, kuigi ta oskab kindlasti meie vaatamisväärsusi hinnata. Paavst tuleb Eesti rahva hinge iluga tutvuma ning meile meelde tuletama, kuidas on võimalik seda ilu pidevalt kogeda ja seda kasvatada. Usun, et teda endi seas nähes kõlavad meie kõrvus uuesti piiblisõnad: «Kui armsad on mägede peal sõnumitooja sammud» (Js 52:7). Loodan, et kõikide rõõmuks saame varsti seda sõnumit kuulda, avatud südame ja mõistusega.