Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Madis Filippov: loomkaaslased ja inimhooldajad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Madis Filippov
Madis Filippov Foto: Mihkel Maripuu

Teadusajakirjas Journal of Animal ­Ethics kirjutas üks teadlaste rühm, et loomade lemmikuteks nimetamine on solvav ja kasutada tuleks mõistet «loomkaaslane». Nende omanikud pole aga tegelikult üldsegi mitte loomkaaslase omanikud, vaid «inimhooldajad».

Leian, et korrektsus ei peaks sellega lõppema, sest põletavaid teemasid, millega teadlastel tegeleda, jagub. Näiteks on lausa kriitiline meie üleolev suhtumine taimedesse. Ka lilli ei tohiks solvavalt stig­matiseerida. Olgu need «taimkaaslased» ja näiteks mürktaimed «potentsiaalselt viimsed taimkaaslased».

Probleemidepõld on lai. On uskumatult solvav, et näiteks HIVi nimetatakse surmaviiruseks lihtsalt sellepärast, et meil pole selle väljaravimiseks veel teadmisi. Õigem oleks seda nimetada «viiruskaaslaseks» ning selle omanikku ikka «inimhooldajaks».

Kindlasti peaks hakkama loomi ja taimi teietama ning ei tohiks unustada alandlikku respekti tehiskaaslaste suhtes: «Seltsimees Kontoritool, kas tohib toetada enda tuharad Teie peale ja nihutada Teid Lauale lähemale? Seltsimees Laud, ega see Teid ei solva?»

Väljend «seltsimees» võib omakorda solvata üht sugupoolt, sest me justkui eeldaks, et kontoritool ja laud on meessoost. Niisiis tuleks naiselikumate kontoritoolide ja laudade puhul kasutada taktitundeliselt nimetust «seltsinaine».

Ma küll «Õigekeelsussõnaraamatust» sellist sõna ei leia, aga kõhutunne ütleb, et see võib omakorda solvata prostituute. Vabandust, «tariifipõhiseid seksuaalnaudingukaaslasi».

Pole vist kaugel aeg, kui me ei tohi enam vargale öelda varas, sest vaeseke võib solvuda. Solvunud varas kannab vimma terve ühiskonna peale. Olgu ta siis «võõra vara tarbimiskaaslane». Kohmakas, aga korrektne.

Üldse on solvav, et mehi nimetatakse meesteks ja naisi naisteks. See jällegi stigmatiseerib: «Näe, ta on mees. Ei saagi sünnitada!» Nii jookseb järjekordne mees pisaratega võideldes läbi linna koju, et kuuldud solvangut seal teki all nukralt looteasendis seedida.

Ja võib-olla solvab mõnd naist see, et tal ei kasva rinnakarvad? Et neid räigeid solvamisi vähendada, tuleks unustada «mees», «naine», «kallis», «armas» ja mõlemat sugupoolt nimetada ühiselt «androgüünkaaslaseks».

Kui nüüd ringiga jälle «loomkaaslaste» juurde tagasi tulla, siis ausalt öeldes vaatab mu kass mind sama rumala näoga hoolimata sellest, kas kutsun teda nimepidi Njäuskaseks või kellekski teiseks. Oma solvumisest annab ta märku kingadesse laskmisega ja seda vihjet mõistavad kõik. Ennast upitavate ekspertide sisutuid ettepanekuid pole seejuures üldse vaja.

Tagasi üles