Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/10/02/7166201t1hb30f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/07/7290943t1h1f8b.jpg)
2012. aasta novembri lõpus vallandas Eesti parim korvpalliklubi Kalev/Cramo peatreener Aivar Kuusmaa ja asendas ta senise abitreeneri Alar Varrakuga. Täpselt viis aastat hiljem ehk sel nädalal «tähistas» klubi juubelit, lastes omakorda lahti Varraku.
Varrakul on olemas kõik nüüdisaegse treeneri tunnused: ta viljeleb kiiret korvpalli, suhtleb palju mängijatega ja on meister videoskautingu alal. Aga miks siis oodatud tulemusi ei järgnenud? Ilmselt on Varrak liiga hea inimene. Jah, ta teeb mängu ajal küll tihti kurja häält, ent pole sisimas mitte mingil juhul kõrilõikaja-tüüpi persoon. Selle iseloomujooneta on aga raske läbi lüüa, sest mängijad, eriti Eestisse veidi väiksema summa eest saabuvad leegionärid, hakkavad esimesest päevast treeneri piire kompama. Ja mida heasüdamlikum on treener, seda vähem viitsib mängija paraku pingutada.