:format(webp)/nginx/o/2015/06/06/4152609t1h53d2.jpg)
IRLi poliitiku Kalle Muuli vastukaja ajakirjanik Taavi Minniku kommentaarile «IRLi viimased päevad» (PM 23.11).
Kalle Muuli: Taavi Minniku viimased päevad (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lugedes Postimehest Taavi Minniku teksti «IRLi viimased päevad», mõtlesin esimese hooga, et on juhtunud tööõnnetus ja kogemata kombel on trükki pääsenud mõni toimetusesisese tigeda naljana või muidu paroodiana mõeldud tekst. Muidu ei saaks ju võimalik olla, et nii pikkade traditsioonidega ajalehe poliitikakommentaator ei suuda meenutada kõige lihtsamaid fakte ja ajab nagu pudru ja kapsad segi isegi omaenda väljamõeldised.
Kas niisugused kirjatükid ikka kaunistavad Eesti vanima ajalehe arvamuskülge? Sisuliselt nimetab Minnik ju poolearuliseks ka suurt osa Postimehe lugejaid, sest eks Postimeest loe ka paljud Res Publica ja EKRE valijad.
Minnik väidab, et kunagised Res Publica valijad – ikka see «poolearuline pööbel» – on asunud toetama EKREt, mistõttu IRLi reiting on «viimastel aastatel põrandaliistust madalamale kukkunud».
Ma kahjuks ei tunne sellist sotsioloogilist mõõtühikut nagu põrandaliist ega tea, millistes arvamusküsitlustes seda on kasutatud, aga fakt on see, et IRLi toetus pole Kantar Emori andmeil võrreldes möödunud aasta detsembriga langenud ja on viimastel kuudel hoopis tõusnud.
Fakt on ka see, et kohalikel valimistel tänavu oktoobris sai IRL üle Eesti märksa rohkem valijate hääli kui EKRE, kuhu Minniku väite kohaselt olevat IRLi valijad üle jooksnud. Viimaste arvamusuuringute järgi on IRLi toetus kaheksa protsendi kandis ja kui seda nimetada madalamaks kui põrandaliist, siis kuhu paigutada näiteks Vabaerakond, mille toetus on kaks korda väiksem ehk kõigest neli protsenti? [Turu-uuringute ASi andmetel; Kantar Emori uuringu järgi toetab IRLi 7 ja Vabaerakonda 5 protsenti – toim.]
Lugeda sellise tasemega kirjatööd Postimehe arvamusküljelt, mida ma ka ise olen aastaid toimetanud, on valus ja masendav. Põhimõtteliselt ei erine see millegi poolest nendest tekstidest, mida «poolearuline pööbel» igal õhtul lugematul arvul oma Facebooki seinal avaldab.