Andrus Karnau: sihitu maksupoliitika

Andrus Karnau Foto: Pm

Uus valitsus on osanud silma paista sihitu maksupoliitikaga. Õigupoolest siht on neil selge: riigikassa tuleb täis saada nii, et tulumaksuvaba tulu kasvab 500 euroni ja kolmelapselise pere toetus samuti poole tuhandeni kuus.

Kui hakata meelde tuletama kõiki makse, mida Jüri Ratase valitsus on lubanud ja ähvardanud sisse viia, läheb nimekiri väga pikaks. Panditulumaks, pakendimaks, automaks, suhkrumaks – kõigist neist oleme kuulnud, aga õnneks või kahjuks pole neid kehtestatud. Kavas oli ka pangamaks, mis lõpuks moondus pankade avansiliseks tulumaksuks. Midagi on siiski ka kehtestatud. Dividendide tulumaksu kärbiti 14 protsendini.

Ja peamine on samuti tehtud – 500-eurone maksuvaba tulu koos astmeliselt väheneva maksuvaba tuluga. Kas saite aru? Ma ei hakka selgemalt ka kirjutama, sest seda polegi võimalik paremini väljendada. «Meie maksusüsteem ei ole valitsuse tegevuse tõttu enam lihtne ja selge. See ei ole paraku enam midagi, mille üle uhkust tunda,» kirjutas europarlamendi liige Kaja Kallas, kellest on peagi saamas opositsiooni ehk Reformierakonna liider.

Eestis pole kunagi varem olnud nii, et inimese maksukoormus sõltub tema sissetuleku suurusest. Siiani oli lihtne, sest raamatupidaja arvutas palgast 180 eurot maksuvabalt ja ülejäänult 20 protsenti. Maksumuudatuse kõige valusam osa peitub selles, et väga väikest ja väga suurt palka saavad inimesed ei pea midagi arvutama, arvutama peavad aga hakkama keskmikud. Mis on tüütu seepärast, et 1700–2000-eurone kuupalk pole summa, mis lubaks inimesel end jõukana tunda.

Mis puudutab maksusüsteemi lihtsust, siis Kaja Kallas eksib. Reformierakonna valitsus seadustas üheks aastaks madalapalgaliste tagasimakse ja see polnud sugugi lihtne arvutus. Lihtsaks tegi asja küll see, et tagasimakse saamiseks ei pidanud tegema midagi muud, kui esitama maksuametile avalduse. Maksuamet arvutas ise. Aga kui meenutame, siis ka selle maksu kehtestamise eel ütlesid kritiseerijad, et see soodustab maksupettusi ja madalapalgalist tööd. Kas oli nii? Minu meelest mitte.

500-eurone maksuvaba tulu soodustab kahtlemata madalpalgalisi töökohti ja venitab ettevõtluse struktuurimuutusi, aga ülehinnata seda ka ei maksaks.

Ratase valitsus paistab olevat ühe idee valitsus. Teeme 500 eurot maksuvabaks! Aga järgmise sammu astumiseks, et teha tulude maksustamine üheselt arusaadavalt astmeliseks, neil julgust või jõudu enam ei olnud. Nii on olnud ka muude maksudega. Automaksu puhul ei olnud aru saada, kas see on keskkonna- või varamaks? Panditulumaksu puhul ehk kontsernisiseste laenude maksustamisel lasi valitsus ettevõtjail endast üle sõita. Nii läks ka suhkrumaksuga ja võib minna alkoholiaktsiisiga. Ka viimase puhul on otsustamata, kas see on terviselõiv või tavaline riigikassa täide.

Opositsioon Reformierakonnast naudib seda, et Jüri Ratase valitsus ei suuda oma majanduspoliitikat sõnastada ega veenvalt kaitsta. Valitsuse rahandusminister kõneleb pigem purjetamisest, üks majandusministreist on mässinud end skandaalidesse, teine aga Keskerakonna populistlikku ideoloogiasse. Peaministripartei viimane lootus näib olevat vastne Talinna aselinnapea Aivar Riisalu, kes omal rahvalikul moel suudaks ehk selgitada, et kuidas uusi makse maksta. Aga vist hindan ka teda üle.

Dividendide maksustamine naaberriikidega võrreldes konkurentsivõimeliselt ja madalapalgaliste maksukoorma kergendamine on õiged sammud, aga kuhu edasi? Reformierakondlik lihtne ja muutumatu maksusüsteem oli selge ja arusaadav loosung. Milles seisneb Keskerakonna maksuidee?