/nginx/o/2013/09/05/2209637t1he9f1.jpg)
/nginx/o/2014/10/20/3444517t1hafce.jpg)
Turismimaksu kehtestamine on kõike muud kui hea mõte, leiab elektriinsener Jüri Laurson.
Jüri Laurson: riigiametnikel pärsivad kõrge palk ja võim mõtlemist (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti uueks majanduse languse alguseks võib saada Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvarti uitmõte.
Munitsipaalväljaanne Pealinn kirjutab, et Mihhail Kõlvarti sõnul võiks Tallinnas tulevikus rakendada turismimaksu, muidugi kui see poolehoidu leiaks. Loodame, et ei leiaks. Suurem osa turistidest tuleb Eestisse Tallinna kaudu ja seega jääb turismimaksu kehtestamisel turiste vähemaks kogu Eestis.
Riigiametnikke on väikeses Eestis digiajastul palju ja nende palga kergitamine maksumaksja rahakotist, mis aga ei ole põhjatu, jätab oma jälje. Siinjuures peaks Kõlvartil ja ka valitsusel olema teada, et igasugused uued maksud ja põhjalikult analüüsimata pidevad aktsiisitõusud ei mõju meie majandusele ja riigi kasinale rahakotile hästi.
Uusi makse kehtestatakse ja aktsiise kergitatakse tavaliselt siis, kui maksumaksja raha enam ei jagu, et koalitsioonis olev valitsus saaks valijatele antud lubadusi täita. Maksud põhjustavad inimeste seas ainult rahulolematust ja vaenu ning tarbijale hinnatõusu. Turismimaks tooks kindlasti kasu asemel suurt kahju.
Planeeritav turismimaks meie vabariiki turiste juurde ei meelita, sest ka turistid oskavad raha lugeda. Turism täidab Eesti majandusarengus aga olulist rolli. 2017. aasta on rahvusvaheline jätkusuutliku turismi arendamise aasta, kus tõstetakse esikohale turismi suurt tähtsust ühiskondlikes protsessides ja vaesuse vähendamises.
Turismimaks aitaks muidugi kohalikel omavalitsustel saada tulu turismitaristu arendamiseks ja turismiga seotud kulude vähendamiseks, kuid suurendaks rahalist kulu turistidele ja vähendaks turistide voolu Eestisse nii Lääne-Euroopast kui ka Venemaalt. Tasub teada, et juba praegu moodustab turismist saadav tulu ligi seitse protsenti Eesti sisemajanduse kogutoodangust ning 27 protsenti teenuste ekspordist.
Turismimaksu kehtestamise tagajärjel kaotaks nii kaubandus- kui ka teenindav sektor – teisisõnu kogu Eesti majandus. Eesti turismi atraktiivsus väheneks. Väheneks külastajate arv majutusasutustes ja kaubanduskeskustes, kuna paljud turistid võivad meile tulemata jätta.
Enne maksude ja aktsiiside tõstmist tuleb teha põhjalik tasuvusanalüüs. Analüüsimiskogemusi ja ka analüüsidega möödalaskmisi peaks majandusanalüütikutel olema küllaldaselt.