Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Juhtkiri: istu, Jüri – mitterahuldav

9
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Stenbocki maja. | FOTO: Robin Roots / Õhtuleht

Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide ja IRLi koalitsioon võiks oma esimese tööaasta eest pälvida nõrga «rahuldava», aga ei pälvi. Kui Eesti õpilased ajaksid PISA testides niisugust udu, ei saaks keegi unistada maailmatasemel tulemustest.

Peaminister Jüri Ratase tunnustuseks tuleb öelda, et mitmes olulises küsimuses, nagu näiteks julgeolekupoliitika ja e-riik, on valitsus hoidnud Eesti pikaajalises vaates mõistlikul kursil. Samuti oleme saanud hakkama euroliidu eesistumisega, aga paljuski tänu ametnikkonna pingutustele.

Muus osas jätab valitsuse tegevus mulje, et üritatakse võtta ette utoopilisi radu katse ja eksituse meetodil. Kodanikele tähendab see segadust, ettevõtjatele puhast peavalu.

Poliitiline otsus, ka vasakpoolsest maailmavaatest kantud, peaks olema läbimõeldud ja avalikkusele põhjalikult arutatud-selgitatud. Keskerakond on pealinnas ainuvõimul olles harjunud silmanähtavalt teistsuguse otsustusloogikaga, mis aga riigi tasandil, riigi vastutuse juures ähvardab kaosega.

Alguses võeti sihiks mitmesugused maksud (nt suhkru-, pakendi- ja panditulumaks), mille ümber kõvasti lokku löödi, aga mis jäid siiski tulemata. Vaprad seletused stiilis «avame julgelt aastaid suletud olnud valdkondi» võiksid ju olla mõistetavad, kui ideed oleksid põhjendatud. Kujukas näide on tasuta maakondlikud bussiliinid, mille kohta puudub riigil analüüs, miks seda vaja on ja millise mõju see kaasa tooks.

On majandusruumiga arvestamata otsused, nagu riiklike üürimajade kava ja Haapsalu raudtee ehitus. Viimast tuleks pealegi teha vähendatud turvanõuetega – säästuprojektina. Kavandatud alkoholiaktsiis ähvardab suure puudujäägiga eelarves. Nagu tehtud-mõeldud asjade puhul sümptomaatiline, tekib segadus, et mida siis nüüd ette võtta.

Tuleva aasta tulumaksumuudatused pole inimestele veel kohale jõudnud, seda tunnistatakse koalitsiooni sees ja peaministri erakonnaski. Peaministri visa selgitus, et võita on rohkem kui kaotada, kõlab nagu Potjomkini külas. Fassaadi taga muutub riik keerukamaks ja bürokraatlikumaks – kulu kannab maksumaksja. Ka seesama maksumaksja, kellele lubatakse mõnikümmend eurot lisaraha kuus.

Edgar Savisaare jätnud peaministripartei on muutunud vaid väliselt. Põhjused, mis viisid riigihalduse ministri Mihhail Korbi väljavahetamiseni (avaldus NATO liikmesuse vastu), on nagu paise, millele plaastritükk peale kleebitud. Paiguti väärtuskonfliktis IRL püüab ellu jääda, sotsid on võimuliiduga ilmselt enim rahul.

Paljudest hädadest hoolimata püsib valitsus praegu koos. Samas mõtlevad kõik erakonnad, kaasa arvatud sisevõitluses ridu sättiv opositsiooniline Reformierakond, 2019. aasta riigikogu valimistele. Positsioonivalik võib poliitilise kaardipaki segi lüüa, sobiva ajendi puudust pole.

Tagasi üles