Juku-Kalle Raid: aastase lapse kolm kangelasisa

Kolm titte. Foto: Rosphoto.ru

Ajalehe KesKus peatoimetaja Juku-Kalle Raidi tervituskõne kolme isa aastase sohipoja sünnipäeva puhul.

Armas laps! Küll on onul tore näha sind sirgumas! Küll on nunnu tõdeda, et sa oled varaküps ning oma mähkmed ammu kabineti laua alla prügikasti visanud ning toimetad vaibal ringi päris iseseisvalt.

Tõsi küll, lõhud kohutavalt ümbritsevaid asju ja ajad kõik ümber, aga eks nii teevad kõik varaküpsed noorukid. Mida muud ongi oodata kosmilisele kiirusele läheneval kiirusel arenevast lapsest, kellel on kolm absoluutselt erinevat isa ja mitte ühtegi ema! Hingele oli kosutav vaadata, kuidas muidu ikka tänavail üksteist peksnud kolm keskealist meest otsustasid ühtäkki kooseluseaduse raames leivad ühte kappi asetada ja lapse sünnitada.

Kerge pole sul olnud, skisofreenik on sinust kasvatatud, tõsi küll, väga enesekindel skiso. Eks isade erinevus annab siinkohal oma kliinilise tõuke.

Esimene isa on üle linna tuntud rahva- ja napsumees, kes laiab kõrtsist kõrtsi, teeb välja, kellele tahab, aga võib ka vastu lõugu sõita. Isa töötab räkitis ning kogub teistelt baarikülastajatelt obrokit. Kes ei maksa, saab üle kurgi ja lendab tänavale. Sellele jõulisele isale meeldib eriti laiata Tallinna linnas ning linnavalitsuses, kuhu ta on lausa oma isikliku puhveti teinud. See jõuline taat on veendunud, et talle kuulub pool põhjast ja pool lõunast, pealinna urgastest ja mõttetutest elanikest rääkimata.

Teine isa on kardinaalselt erinev. Tõsi küll, oma jutult on nad väga sarnased, sest rõhutavad ju mõlemad, kuidas armastavad Eesti inimkonda ning paljukannatanud vene rahvast.

Ent kui esimene isa võtab sind heameelega kaasa toredatele olengutele, kus onud maksumaksja raha eest pokkerit mängivad, siis teine on sootuks muud masti mees. Kui tema kord on sind kantseldada, surutakse sind viivitamatult viigipükstesse ning kukutakse õpetama, mida tohib ja mida ei tohi teha.

Teine isa teab absoluutse kindlusega, mis on kõige parem, tervislikum, korrektsem, korralikum ning mis peaasi – õiglasem. Teine isa on väga poliitkorrektne ning vannub, joob ja suitsetab ainult salaja.

Kui aga valvekord on kolmanda isa käes, lähevad asjad täitsa imelikuks. Kolmas isa on kõvasti kolakat saanud, ta tirib su ikka salaja kuhugi kardina taha varjule ning sosistab tasakesi isamaalisi tõdesi – ikka vaiksel hääletoonil, et esimese isa kõrtsi- ja teise töökaaslased jumala eest ei solvuks.

Kolmandat isa vaadates saad sa aru, kui tähtis on elus hoida küünte ja hammastega kinni sellest piskust, mida aher minevik on inimesele eraldanud; kuidas ikka tasa ja targu üks külg ees nagu koolivend Kiir elust läbi künda, sest vastasel korral võib uuesti peksa saada.

Mis seal salata, armas laps, eks need kolm kasvatusmeetodit on sinust kujundanud iseäraliku ja põrutada saanud indiviidi, kes ei taipa enam isegi, mida peaks peale hakkama või kuhu istuda ning kuidas astuda.

Sinu aastaseks saamise jooksul oleme kõik siin ühiskonnas sinu isade huvitavat kätt tunda saanud. Nende kolmese sümbioosi kirjeldamiseks on vaja poeedi sulge ning vähe mõistust.

Alkoholiga on kakeldud nii edukalt, et Lätist ei käi seda ostmas ainult soomlased, vaid juba ka suur osa eestlastest. Kõik rahva tervise nimel, mõistagi, ehkki pisut kummalisena tundub nende summade paaniline arvestamine riigieelarves.

Lausa hämmastav on see, kui ennastsalgavalt ning milliste kangelaslike meetoditega võideldakse rahva sissetuleku suurendamise eest. Ikka nii, et aktsiiside üleskruvimise taustal antakse pisike tulumaksuvabastus. Seegi on üks pahedega võitlemise vorm, sest tähtis pole, mida teha, vaid tähtis on püsida plakatil, eesliinil loosungikõlblikuna.

Oluline on ka see, et võitluse sisu oleks raske jälitada, ehe näide on mängud maksudega. Me oleme saavutanud enneolematu olukorra, kus keegi kurat ei saa enam aru, mida, kus ja kui palju maksustatakse.

Kallis laps! Sina ei ole selles kõiges muidugi süüdi, sa lihtsalt oled sattunud samasse paraadnasse, kus vegeteerivad kõik ülejäänud Eesti inimesed.

Ja kui sinu isade tegevusest üldse mingit muud kasu ei ole, siis vähemalt teame nüüd vastust küsimusele, mis on aastatuhandeid painanud kõiki ajaloolasi: kes kurat leiutas ratta?

Nüüd me teame. Ratta leiutasid Keskerakond, sotsid ja IRL ning eks meie asi olegi lihtsalt vaikides vahtida, kuhu pagana kohta see küll veereb.

Palju õnne, kallis laps, ning loodame, et pooleteiseaasta pärast, mil sa uued vanemad saad, on need kõik psühhiaatrid.

Tänan tähelepanu eest!

(Rüüpab morssi ja hammustab peale kodumaist tervislikku avokaadopestot.)