Kaks uut elementi
Tõeliselt uusi elemente on kaks. Üks neist on tehnoloogia poliitilised järelmid. Internet on andnud platvormi uudiseid meenutava propagandamaterjali kõikehõlmavale ja anonüümsele levikule, mis on õnnistus nobedatele ja südametunnistuseta vastastele. Kaasaegne elu on haavatav rünnakute ees andmete salastatusele, puutumatusele ja kättesaadavusele, mille näiteks võib tuua elutähtsat taristut juhtivate arvutite ja võrkude häirimisele suunatud rünnakud.
Teiseks, raha ja poliitika jõudude vahekord on kaldunud rahameeste poole. Venemaa on puhtakujuline plutokraatia, mida valitsevad inimesed, kes on ka riigi omanikud.
Samu probleeme esineb ka teistes riikides. Miljardäride võimu Ameerika Ühendriikide poliitikas toovad häirival moel esile kongressi vabariiklaste kinnismõtteline keskendumine rikkaid soosivatele maksukärbetele ja demokraatide tahtmatus võtta omaks kõrgemad maksud ja egalitaarsed poliitikad (üldine tervisekindlustus, odavam haridus), mis meeldiks nende valijatele, kuid mida nende rahastajad vihkaksid.
Lääne ahnus ja saamatus
Lääne nõrkus Venemaale vastu seismisel on peamiselt seletatav ahnuse ja tehnoloogiliste muutuste kombinatsiooniga. Kremli sularaha mõjutab meie otsustusprotsesse kõige kõrgemal tasemel. Peamiselt usaldamatuse ja lõhede tekitamisele, mitte Venemaa päevakorra varjamatule propageerimisele suunatud Kremli propaganda mõjutab ühiskonnas valitsevaid meeleolusid.
Me ei ole abitud. Me saame puhastada finantssüsteemi, nõudes firmaomanikelt avalikke registreid ning saates trellide taha ebaausad pankurid, juristid ja raamatupidajad, kes rahapesu võimalikuks teevad. Me saame muuta maksusüsteemi nii, et rikkad ei saa sellest mööda hiilida, näiteks kehtestades lõivud maaomandile, rendile ja süsinikule. See toimib paremini kui püüded maksustada kasumit, mis kaob sageli üle riigipiiride. Euroopa Komisjon suutis kutsuda korrale Microsofti ja Gazpromi ning suudab taltsutada ka Facebooki ja Google'it.
Palju raskem on tulla toime tehnoloogiliste probleemidega. Isegi täna alustades seisaksime silmitsi halbade kommete ja valikute 20 aasta jooksul tekitatud järelmitega ning kiireneva muutuste tempoga. Infosõja, spionaaži ja segaduse tekitamise vallas on ründajatel lähitulevikus kaitsjate ees taktikaline eelis. Sobiv vastus on siin heidutus: vana, kuid kasulik mõiste, mis vajab kiiresti kaasajastamist.
Edward Lucas on rahvusvaheliselt edukate raamatute «Uus külm sõda» ja «Pettus» autor ja ajakirjanik. Ta kirjutab Briti majandusajakirjale The Economist ning töötab Varssavis ja Washingtonis tegutseva mõttekoja Center for European Policy Analysis (CEPA) asepresidendina.