/nginx/o/2016/10/19/5973107t1h7349.jpg)
Võidupühal möödus 20 aastat päevast, mil Kaitseväe Lahingukoolis Meegomäel Võrumaal reservohvitseride I ja II kursuse läbinud 25 entusiastlikku reservohvitseri asutasid Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK).
Peeter Langovitsi tagasivaade: kaitseväe hea maine nimel (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabatahtlike reservohvitseride kursustele kogunesid enamikus 28–40-aastased mehed, kes olid läbinud sundajateenistuse Nõukogude armees või saanud väljaõppe ülikoolide juures sõjalise õpetuse kateedrites. Asutajate hulgas olnud tuntud inimeste, riigiametnike ja seltskonnategelaste osalemise ja nende emotsionaalse häälestatusega loodeti kaitseväeteenistuse vastu tekitada enam huvi ja selle mainet ühiskonnas tõsta.
Huvitav on nüüd, mil Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) koondab üle 350 tegev- ja 38 toetajaliikme, heita pilk asutajaliikmete nimekirjale. Sealt leiab Kaido Pihlakase, Tõnis Arro, Lauri Einre, Jaanus Pikani, Arti Hilpuse, Olari Koppeli, Eerik-Niiles Krossi, Madis Millingu, Üllar Talviste, Peeter Tali, Vallo Toometi, Aavo Koka, Indrek ja Kaarel Tarandi jpt nimed.
Üldkoosolekuni oli ametis ajutine juhatus ning valmistati ette ühenduse põhikirja.
EROK kogunes oma esimesele üldkoosolekule Sakala keskusesse 29. novembril 1997. Mittetulunduslikku EROKsse kuulumine oli vabatahtlik ja kinnitatud põhikirja järgi sobis liikmeks vaid see reservohvitser, kes oli andnud Eesti kaitseväe tõotuse.
Oma panuse soovisid anda ka 52 liikme seas olnud eakamad reservohvitserid, veteranid ja soomepoisid. Üldkoosolekul arutleti selle üle, kuidas kaasata reservohvitsere riigikaitsega seotud probleemide lahendamisse ja paremini propageerida noorte seas kaitseväes teenimise tähtsust.
Juhatuse esimeheks valiti vandeadvokaat Kaido Pihlakas ja aseesimeheks lastekirurg Lauri Einre. Juhatuse liikmeteks olid ka loodud 7 toimkonna juhid. EROK olid tervitama saabunud kaitseväe juhataja Johannes Kert ja reservohvitseride juhid Soomest, Rootsist, Norrast ning Taanist.
Kerdi sõnul olid reservohvitserid sillaks tegevarmee ja tsiviilühiskonna vahel.
Seadnud oma sihiks Eesti kaitsevõime tõstmise, olid EROK ülesannete hulgas ka reservohvitseride enesetäiendamine ja sotsiaalne ühendamine ning koostöö sarnaste organisatsioonidega välismaal.
Reservohvitseride kogu paremaks avalikkuse ees tutvustamiseks korraldati samal päeval avaüritusena heategevuslik ball Sakala keskuse vanas majas. Õhtu kulud kaeti sponsorite abiga. Ballile kutsuti ligi 500 inimest kaitseväest, piirivalvest, veterane, soomepoisse ja diplomaatiline korpus. Reservohvitserid toetasid üritust 1000-kroonise sponsoripiletiga.
Tasuta sissepääs oli diplomaatilise korpuse ja välismaa reservohvitseride esindajatel, samuti veteranidel ja kaadriohvitseridel. Külaliste seas olid ka kaitseväe juhataja Johannes Kert, nõunik Rein Helme, kaitseminister Andrus Öövel, riigikogust Peeter Lorents, väliskülalised jpt. Loodeti, et ball muutub edaspidi traditsiooniks.